Keha kui elamise instrument

Ikka ja jälle olen ma, kallid lugejad, sunnitud pöörduma tagasi ühe teema juurde - nimelt enda keha aktsepteerimine siin ja praegu just sellisena nagu see on. Enda kehaga sõbraks saamine on enesekindluse baas ja ilma selleta võib riietuda tippmoemaja superloomingusse ja ikka end halvasti tunda.

Pole olemas "valet" keha, kuigi meid tahetakse erinevate ilu- ja naisteajakirjade ning meedia poolt laiemalt (reklaamid jmt) seda uskuma panna ning paraku on see isegi paljudel juhtudel edukalt õnnestunud. See on äri - muidu ju puuduks suur enamik ilu-, kosmeetika- ja sporditööstusest (julgen viimase kohta öelda "tööstus"), hõlmates erinevaid ilulõikusi (rasvaimu, rinnaimplantaadid, näo korrigeerivad lõikused jne), dieedipreparaate, spordisaale jne jne. Ma ei taha praegu väita, et see kõik on vale ja hoidke eemale. Üldsegi mitte, igal asjal on oma koht siin ilmas ja toetavate teguritena on ka kõik see vajalik ning  mina ei taotle ühegi sellise tegevuse lõpetamist. Probleem tekib kui täiesti kenad naised hakkavad kogu selle ajupesu taustal end nägema kuidagi puudulikena ja selline väärpilt on paraku kerge tekkima ning ma kohtan taolist vääruskumust päevast päeva. Ilmselt võivad enamik sama kinnitada.

Minu tänane soovitus ei ole nii radikaalne, et ma sunniksin teid kohe enda keha armastama  hakata kui see tundub esialgu võimatu eneseületusena. Alustage millesti lihtsamast - tänulikkusest. Katsuge enda keha tänada, et teil on võimalik nautida soojendavat ja energiseerivat päikesepaistet, kuulda muusikat, kõndida ja tantsida, tunda erinevaid maitsenaudinguid, seksida, näha lilleõisi või oma lapse naeratust, tunda siidi puudutust oma nahal. Kõike seda poleks võimalik kogeda ilma kehata. Hommikul kui olete dušši all, on mõnus tunnetada vett voolamas üle oma keha ja siis on paras hetk öelda ka paar tänusõna enda kehale. Keha on elamise vahend ja väärib tunnustust. Ilma kehata poleks elu, vähemalt mitte sellisel kujul.

Ühel ilusal päeval aga avastate enda üllatuseks, et järjest raskem on süüa toitu, mis ei anna energiat ja vajalikke toitaineid, lihtsalt vedeleda õhtute viisi arvuti ja teleka ees, tekib soov hoopis minna liikuma ja värsket õhku hingama, alkoholi joomine igal nädalavahetusel on ununenud ning unerežiim iseeensest muutunud optimaalseks. Miks see juhtub? Sest kuidas sa enda sõbrale teadlikult halba teed ja enda elamisvahendit žaboteerid. Muutused tulevad iseenesest ning ilma igasuguse liigse pingutuse ja higistamiseta. Lisaks märkate, et pole öelnud mõttes ühtegi negatiivset hinnangut enda kohta ja kuidagi on hakanud tervis paranema ning üleüldine energiatase tõusnud. Hmm, ja mis kõige huvitavam - ka riided sobivad ja on hakanud kenasti istuma ning nn "õigeid" riideid on kerge leida. Lisaks tundub maailm üldse parem koht elamiseks.

Olge tänulikud!

Pilt. 

Kuidas muuta enda välimust kõige lihtsamalt

Kui mul oleks vaja kunagi mingil põhjusel anda intervjuu ja minult juhtuks intervjueerija küsima, mis on  üks nõuanne Eesti naistele, siis laias laastus on vastus ühene. Nimelt kandke rohkem ja oskuslikumalt lisandeid. Vähene ja oskamatu aksessuaaride kandmine on eestlannade ühine nimetaja.

Riided iseenesest ei tee stiili ega loo personaalsust. Need lihtsalt on. Elama ja isikupäraseks aga teeb inimese erinevad lisandid. Pealegi on nii lihtne paari väikse asjaga teha sellest samast riietuskomplektist uus look - pidulikust argine, sportlikust šikk jne. Oskuslik lisandite kandmine teeb kõige lihtsamast komplektist hetkega elegantse või hoopis vastupidi. Lisandid on ka prantslannade kui üldtunnustatud stiilietalonide kindel trump.

Vööd, kotid, jalatsid, ehted, peakatted ja sallid on need, mis tihti just esimesena tõmbavad tähelepanu ning räägivad kandja kohta kõige rohkem. Eriti kui oled mõne alternatiivse stiili kandja, aga nt korralik kontoririietus seda just ei soosi, siis aksessuaaridega saab oma lemmikstiilile ikkagi truuks jääda.

Lisanditega saab nö ühendada komplekti tervikuks ja nad panevad täpi "i" peale. Kui soovid kanda nt värvilisi kingi või kotti, on kaval sama värvi korrata kas kaelkees, kõrvarõngas või rätikus - see loob ühtse ning läbimõeldud välimuse. Reisimisel on erinevad lisandid aga täiesti asendamatud kui just ei soovita lisakilosid oma reisipagasisse.

Aksessuaare pole kunagi liiga palju ning samuti on tark neid omamoodi koguda. Vähemalt mu enda puhul on küll nii, et vahel ei kanna mõnda ehet tükka aega, aga siis võtan jälle kasutusse. Eheteid on väga lihtne ka ise teha vähimagi käsitööoskusega inimesel ning net on selleks lõputute võimaluste ja erinevate õpetuste inspiratsioonikoht. Löö aga Googleisse märksõna DIY ja erinevaid juhtnööre tuleb robinal. Ka second handid ning kirbukad on lisandite soetamiseks head kohad.

Lisanditest olen ka varem kirjutanud, kuid neile tuleb ilmselt oluliselt rohkem juhtida tähelepanu. Niiet olge julegamad ning loomingulisemad aksessuaaridega. Nipp on õppida, et vähem on rohkem ja kvaliteetsem lisand annab ka kiirmoeketitootele luksusliku viimistluse.

Mõnusat augustikuu jätku!

Pildi asukoht

Pika kleidi suvi

Räägitagu selle suve kohta mida iganes, aga mulle see igatahes meeldib: loodus lokkab täies roheluses juuli teisel poolel, saab südamerahuga teha kõiki tubaseid tegevusi ja kanda lõputult pikki kleite ning seelikuid. Mitte, et viimaseid ei saaks kanda kuuma ilmaga, kuid just sel suvel on mu lemmikesemed olnud pikad kleidid ja -seelikud ning ma pole neid kunagi varem nii palju kasutanud. Pealegi teavad targad naised rääkida, et naisenergiale pole midagi paremat kui pikk seelik ja mulle see teadmine igatahes sobib. Julgelt võib väita, et pikk seelik ei jäta sugugi ükskõikseks ka vastasugupoole esindajaid - fantaasiale on  piisavalt ruumi. 

Pika romantilise kleidi parim rahustaja on mõni mehelikum lisand nagu nt robustne nahkjakk (miks mitte täiesti motoratturi oma) või julgem konkreetse iseloomuga ehe - kas käevõru või kaelakee. Parimad jalavarjud on teadagi sandaletid või platvormtallaga kiilkingad. Pealegi on nii mugav panna selga pikka kleiti - hops! ja oled 2 minutiga riides, ei mingit mõtisklemist nagu seeliku või pükste puhul - mis tuleb üles ja ka jalasääred ei pea olema perfektsed. Täiesti ideaalne kehakate.

Materjalidest on head valikud nii trikotaaž, siid, linane kui batist. Soovitav on siiski naturaalne kangas kui vähegi võimalik, lihtsalt see on alati elegantsem kui tehiskangas ning loodetavasti ka veidi loodus- ja nahasõbralikum.

Seltskonnakaunitarid erinevates makskleitides:

Veel stiilinäiteid:

Niiet, kallid lugejad (eeldatavasti siiski naisterahvad) - pikk voogav kleit selga nii tänavale, aiapeole kui pidulikule üritusele ning nautige suve, ka seda vihmast ja jahedavõitu, sest selles on oma võlu!

Kõike kaunist!

Täna räägime .... moest :)

Tjah, kui te nüüd loodate, et ma annan siin ülevaate kevade, suve või sügise uutest trendidest, siis valmistan teile pettumuse, sest antud sissekanne räägib moest kui nähtusest. Mood on fenomen, mis puudutab absoluutselt kõiki inimesi, kes elavad sotsiaalses keskkonnas ja käivad riides. Isegi kõige suurem moevõhik või -eiraja on sellega seotud. Mäletate stseeni filmist "Saatan kannab Pradat", kus peategelane  ütles, et moeseeriasse kampsuneid valinutele, et need kampsunid on täpselt ühesugused? Ja siis tehti talle põlglikult  selgeks, kuidas tema kampsun temani jõudis? Nii see paraku käib.

Ühte pidi on naljakas, kuidas meile üritatakse selgeks teha, et mood muutub üliruttu ja sa oled ajast maas kui vähemalt 2 korda aastas kogu oma rõivavaru välja ei vaheta. Tegelikkus on aga see, et trendid ei muutu sugugi nii ruttu, vaid umbes 5-7 aasataste tsüklitega. Ok, on mingid nüansid - väiksed detailid, kerged lõikeerinevused ja värvitoonid (see on ikka väga kindalt aga ennustatav, et sügis toob kaasa musta, halli, lilla jmt ning kevad valge, kreemika ja mingi kontrastvärvi). Mitu aastat aga on meile "uue" värvina aga kevadeti pakutud oranži, fuksiat, türkiisi ja kollast? Igaüks, kes viitsib, võib seda ise Vogue' kodukalt kollektsioonide seas uurida ja saab palju nalja. Nojah, ühel aastal on lilli, volange ja värvi rohkem nagu nt sel aastal ja teisel vähem. Selline peen mäng aga jääb tavainimesest üsna kaugele ja on mõistetav ainult kitsale moeringkonnale, kes nööbi järgi suudavad tuvastada rõiva väljalaskeaasta.

Mul on nt vist (?) 6 aastat vanad platvormid, mis iga aastaga muutuvad trendikamaks või oranž  sama vana käekott, mis on igal kevadel taas moes ja isegi sel aastal kasutasin seda talvel.

Moest ei ole ma väga palju rääkinud mitte sellepärast, et ma eitan moodi (milleks üldse mingit nähtust eitada?), vaid hoopis sellepärast, et moest räägitakse, kirjutatakse ja näidatakse niigi palju. Te ei saa endale isegi midagi moodieiravat selga osta, sest vähemalt erinevad butiigid ja kaubanduskeskuste rõivakauplused pakuvad seda nn moodi. Seda, mis on moes, saab teada netist paari nupulevajutusega või telekapulti haarates ja veidi aega kasvõi FashionTV vaadates. Kui ma loen vahel mõnda nn hooaja stiilispikrit, siis hakkab mul väga naljakas: kas need inimesed, kes selle kokku on kirjutanud, sellest ikka ise ka aru saavad (loodan, et ma kedagi ei solvanud)? Tavainimese viib see ikka hoopis suuremasse segadusse.

Mood on tohutute mastaapidega äri, milles ringlevaid rahavoogusid ei oska me isegi ette kujutada ja mille suurim edasiviiv jõud on emotsioon (nagu tegelikult enamikel äridel). Ühelt poolt tõukab tagant inimlik ahnus, soov olla parem ja kaunim, teiselt poolt kompenseerib tihti mõnda muud emotsionaalset soovi  nagu nt enesekindlus või lihtsalt vajadust riides käia ning end soojas hoida. Moega kaasnevast pahupoolest - toodete tootmise ja utiliseerimisega kaasnevast keskkonnasaastest, lapstööjõust jmt ma praegu rääkima ei hakkaks, sest sellest võiks kirjutada tunde ja tunde.

Kõike seda võiks võtta kui lõbusat mängu, kui mõnel hooajal pole midagi teie jaoks, siis sellest mitte heituda, sest juba paari kuu pärast on nagunii uued tooted ja mitte võtta kõike liiga tõsiselt.

Olge moodsad, kuid seda vastavalt enda tahtele!

Pildi asukoht.

Koolikell, koolikell.....

Lubasin teha mõned kirjutised tagasi spetsiaalse sissekande koolilõpetajatele ja täna otsustasin selle lubaduse täita. Kui sul on ees selline sündmus, siis on paras aeg hakata mõtlema riietusele, et mitte viimastel päevadel paanikasse langeda.

Kõige olulisem on tunda end mugavalt, vabalt ja kaunilt, sest niikui riietuse pärast ebakindlust tunda, on see kohe teistele näha ja tegelikult ei ole antud ürituse juures kõige tähtsam mitte riietus, vaid ettevõtmine ise (sama kehtib kõikjal!). Ja uskuge - te ainult arvate, et see üritus väärib maani kleiti :). Huvitav seaduspärasus on see, et mida rohkem on meie elus olnud erinevaid lõpetamisi, seda lihtsamaks muutub riietus ja vähem seda tähtsustatakse, ilmselt seetõttu kohtabki põhikooli lõpuaktusel kõige rohkem ülepingutatud lapsukesi. Nojah, eks teismelisusel on siin ka oma roll ning klassi liidri seiskohal :).

Parim valik oleks midagi lihtsat, mida on võimalik ka hiljem kanda erinevatel sündmustel, sest pole midagi kurvemat kui kapis rippuv kasutamata kleit. Seetõttu pigem anda pidulikkus riietusesemele aksessuaaridega ja kena soenguga. 

Kingad olgu mugavad, sest koperdamine tunnistuse järele minnes pole küll midagi, mida  keegi üle elada sooviks :). Võimalusel kandke neid enne kodus sisse. Hea trikk veidi kõvade kingade pehmemaks saamisel on neid niisutada ja panna ööseks kilekotti ning siis jalga (kehtib muidugi nahkkingade puhul). Kui pole varem kontsadega "sina"-sõber, siis lõpuaktus pole ka see koht, kus seda harjutama hakata ning tihti võib olla ka parajalt kuum ilm, mis lisab veel ebamugavustunnet. Ilu on oluline, kuid ennast peab eelkõige hästi tundma.

Põhikoolilõpetaja ja gümnaasiumi lõpetaja vahe on see, et esimene võiks olla tütarlapselikum ning teine naiselikum. Hästi toredad on enda disainitud ning kas ise, sõbrannadel või emal-vanaemal õmmelda lastud kleidid, kuid ka meie kaubanduses on ühte-teist. Nt viimati üllatas mind Nikkolo oma kleidivalikuga, kust gümnaasiumi lõpetaja võib küll ühte-teist lahedat leida. Valmiskleite pole mõtet karta, vaid igaüks teeb selle ikka ise isikupäraseks ja üks nipp on osta lihtne kleit ning seda ise veidi "tuunida" paelte, pärlite jmt.

Kes on aga julgem, ei karda juba kantud esemeid ja soovib teistest erineda, siis võiks kiigata  mõnda vintage poodi nagu Tallinnas on seda Fankadelik, Sireen (supervalik, kuid ka hinnad vastavad) või Nolita Vintage.  See on nii keskkonnasõbralik kui unikaalne otsus. 50-ndad ja 60-ndad on jätkuvalt kuum teema ja miks mitte mõni audentne riietusese endale lubada, eriti kui arvestada, et nende väärtus ajas kasvab. Pealegi kasutavad vintage'i paljud A-klassi staarid oma punase vaiba üritustel.

Riietuse valikul on oluline meeles pidada, et üks ese, aksessuaar või nt eriline soeng on "staar" ja ülejäänu toetab seda "staari" ehk kui kleit on eriline, siis aksessuaarid ja soeng rahulik ja lihtne või kui kleit on igapäevasem, siis kas ilus kaelakee, kena soeng (miks mitte panna sinna mõni lilleõis, ka naturaalne lill on tegija, kuid siis tuleb arvestada, et ikka ürituse aja vastu ka peab nagu nt roos või orhidee). Lisaks võib arvestada, et päris pikalt on istumist, siis seljaga publiku poole olekut tunnistuse saamisel ja väga kortsus istmik või seljatagune pole kauneim vaatepilt. Testige kanga kortsumist.

Hea artikkel lugemiseks eelmisel aastal Ženja Fokini soovitustega, millega nõustun täiesti ja ega palju juurde lisada midagi polegi.

Siiani olen jaganud soovitusi naisolevustele, kuid kui mõni meesisik peaks seda lugema, siis katsuge soetada ülikond, mis ei ole väga tume ja nö kramplik. Lips - on tore, kuid kui seda välja ei kanna, on ehk parem pintsaku all kena T-särk. Viimane sobib muidugi rohkem casual-ülikonnga, mis on nt linasest või linase-puuvillase segust (sellisel juhul on kortsumine ok ja isegi soovitav). Seda ülikonda saab ka hiljem kasutada kombinatsioonides kas siis pintsak teksadega või püksid mõne laheda särgiga ja miks mitte lahtiste jalanõudega. Jällegi - pole vaja osta midagi kappi seisma, sest ülikond on kallis ese ja riideid on vaja ikkagi tarbida. Samuti on must värv suveüritustel selline toon, mida võiks võimalusel vältida. Range ülikonna saab lahedamaks muuta ka jalanõudega - ei ole tingimata vaja rangeid ja kobakaid jalanõusid, vahel on hoopis nooruslikum panna midagi casual-jalanõude valikust. Hea stiilitunde korral kasvõi tennised :), aga see nõuab juba tõesti head stiilitunnetust.

Võtke rahulikult ja kõik läheb kenasti ning kui juba olete midagi selga pannud, siis loeb attitude ehk hoiak, et just see ongi see kõige õigem asi. Nt miniseelik, mida kogu aeg alla sikutatakse või õlapaelad, mida õlale tagasi lükatakse kisub rohkem tähelepanu kui nende asjade rahule jätmine. Ning kui kahtlete - ärga pange! Igal juhul vähem on rohkem ning noored inimesed on niigi kaunid ja hulludeks moekatsetusteks aktus parim koht just pole.

Kena soeng ja meik:

 

Gümnaasiumi kaunitaridele:

 

Veel midagi kelmikat, millel ehk võiks olla aktuse ajal peal väike bolero:

Saladuskatte all võin öelda, et parimad inspiratsiooni kohad selliste kleitide leidmiseks on pruutneitsite saidid :).

Loodan, et mu jutt ei saanud liiga moraalitsev, kuid tegemist on lõpuaktuse näol eelkõige akadeemilise, konservatiivse ja reglementeeritud üritusega ning oma fantaasial saab lasta hiljem lennata, sest küll neid võimalusi elus tuleb.

Võtke rahulikult ja oluline on õige hoiak!

Kleidid.

Kes Sa soovid olla täna?

Me paneme omale hommikul riided selga, aga kas me mõtleme teadlikult samal ajal, millist sõnumit meie tänane "väline mina" meist maailmale edastab? Riietel on võime meie rollimänge võimendada ja toetada. Pankur, kelle on seljas hawaiipluus ei mõju nii usutavalt kui lipsus ja ülikonnas tegelane, kuigi võib olla täpselt sama pädev ja isegi pädevam kui "vormis" tüüp, aga meil on juba kujunenud "arvamus". Või näeme naist, lill peas ja hipiseelik seljas, meist möödumas, anname talle hinnangu millisekundiga. Samas võib ta üllatada lähemal tutvumisel hoopis ootustele mittevastava jutu, käitumise ja olekuga. On tehtud uuringuid, mis tõestavad, et isegi kui meie jutt vastandub meie välimusele, ei muuda inimesed kuigi kergelt enda esialgset hinnangut. Selle üle tasub mõelda, eriti kui minna mõnele olulisele kokkusaamisele nagu seda on töövestlus, esmane kohting, kliendikohtumine või minu pärast kasvõi jutuajamine lapse klassijuhatajaga.

Vahel on lõbus mäng üllatada inimesi ootamatu stilistikaga kohas, kus nad eeldasid sult midagi muud või kasutada mõnes tõsises asjaajamises nö "ullikese" välimust ja olekut ning inimesed teevad su eest asjad palju lihtsamalt ära (täiesti järgi proovitud). Samas on see juba mäng nö teisel levelil kui kasutada moodsat arvutikeelt, sest reegleid saab rikkuda siis kui need on selged, muidu kipub olema rohkem "laevade pommitamine" - võib saada pihta, aga panna ka mööda. Mõtelege kasvõi Bridget Jonesi filmile, kus riietel oli terves filmis suur osa ja mida kõike ei juhtunud seoses riietusega. Teatavasti sügav dekoltee või miniseelik töökeskkonnas toob plusspunkte ainult väga kahtlastel asjaoludel (mulle tundub, et need "asjaolud" meeldivad vähestele kui me just ei räägi teatud teenuse osutajatest) ja teismelise riietus 40-ndtes naisterahva seljas kui ta läheb klientidega läbirääkimisele ka ei ole enamikel juhtudel parim valik. Milleks teha oma elu keeruliseks vastukäivate sõnumitega ja siis imestada, et miks teisel inimesel meie kohta just selline arvamus kujunes?

Elu on oluliselt mõnusam eheduses ja aususes, kuid teatud sotsiaalses suhtluses on maskid isegi vajalikud, sest kergendavad elu ja meie rõivastus aitab sellele hästi kaasa.  Kas olete mõelnud, miks on lihtne karnevalil või maskipeol käituda teisiti? Jah, kui oled ümberrõivastatud teatud isikuks või olendiks saad automaatselt vastava käitumise ja oleku. Sarnane maski-effekt on aga ka tavalistel igapäevarõivastel.

Või mõtelge staaridele. Võtame Madonna - ta on elu jooksul vahetanud lõputult stiile nii loominguliselt kui enda välimusega mängides ja igakord astub välja uus "Madonna". See uus look aga toetab tema loomingulist muutust.

Ilmselt Lady Gaga pole iseendaga olles Lady Gaga, kuid kui ta ilmub sotsiaalsesse keskkonda, tõmbab ta peale kostüümi ja meigi nimetusega "Lady Gaga". Jne, jne. Head näited on ka seriaalides või filmides: Bond poleks midagi ilma rafineeritud stiilita või "Seksi ja linna" tegelased on seotud oma tegelaskuju külge just riietusega (seal on üldse väga tugev naisarhetüübi-teema). Üks suur stiilimängija on aga nt ka Victoria Becham:

Meie välimusel on suur jõud meie elu kujundamisel ja seda jõudu ei maksa üldse alahinnata. Õppige selgeks riiete sõnumid ja siis saab juba neid kasutada enda huvides ning riietumisest saab lõbus mäng. Olles nt enamiku aega klassikaline võiks üllatada maailma rocktšikina või  sekspommi asemel ilmuda "lavale" kõrgklassi daamina. Erinevastest stiilidest olen kirjutanud varem siin.

Kasutage riideid targalt enda elu kujundamisel!

Pildid siit, siit ja siit.

Vastandite veetlus

Üks mõnus stilistiline soovitus, mis annab toredaid tulemusi nii riietumisel kui kodusisustamisel või miks ka mitte - kasvõi aiakujundusel, on esmapilgul vahest sobimatute materjalide  ning uute ja vanade esemete omavaheline sidumine. Robustne glamuuriga, siid teksa ja villasega, kummikud pitskleidiga, moderne sisustuselement vanas interjööris või vastupidi, pärlid teksadega, villane kampsun või nahkjakk piduliku kleidiga, vintage moehittidega, romantiline seelik meestesärgiga - valik ja mängumaa on lõputu. Nt see tüdruk tundub seda mängu hästi oskavat:

Vastandite miksimine loob neid mõnusaid nüansse, mida me nii armastame, kuid paraku paljud hästi ei söanda, sest piir hea maitse ja ülevõlli keeramise vahel on õhkõrn. Saladus on kasutada ühte vastandit võimalikult napilt: ühest detailist piisab, et i-le täpp panna. Samas on sellise mängimisega väga kerge luua isikupära ja anda "elu" nii riietusse kui interjööri. Kui te vaatate kasvõi viimase aja eestimaiseid sisutuskonkursse, siis võidukad on just need kodud, kus on väga julgelt miksitud erinevaid stiile ja materjale.  Väike näide (sedakorda küll mitte Eestist):

Mu üks lemmikblogija, kelle kauneid pilt armastan nautida, tegi just sellise ekelektikanäitena  hea pildirea ühest Madridi kodust.

Nii riietumine kui sisustamine on tegelikult mõnus mäng, kus julgus ja väike vimka annab palju juurde. Muidugi on alati hea teha endale selgeks põhitõed jm baasteadmised, siis saab kõiki reegleid rikkuda ja tehagi seda teadlikult ning naudinguga. Inspiratsiooniallikatena on erinevad streetstyleblogid väga põnevad. Pilte on küll tore vaadata, kuid seejärel katsetage ka enda peal vastandite võimalusi ja võite avastada superkooslusi.

Pildid siit, siit ja siit.

Põnevat uut nädalat ja tundke elust rõõmu!

Proovige uusi asju

Olles praeguseks juba mõnda aega tegutsenud riietumisnõustajana, olen aru saanud, mis on minu kui konsultandi üks põhiülesanne. Nimelt suunata ja julgustada inimesi proovima erinevaid asju: uusi lõikeid, erinevaid värve ja nende kombinatsioone, täiesti tesitmoodi ehteid ja varemproovimata jalanõusid.

Meil on kinnistunud hästi konkreetsed harjumused ning valikud enda riietumisel ja päris keeruline on teha selgeks, et hoopis mõni muu lõige, seelikupikkus, värv, muster või kingakuju võib anda positiivse tulemuse. Ma olen näinud tervet rida umbusklikke nägusid kui ma soovitan mõnda varasemast kardinaalselt erinevat seeliku- või püksilõiget. Tihti tuleb kogu oma veenmisoskus kokkuvõtta, et neid esemeid inimesele selga saada. "See on kõigest seelik, üldse ei hammusta, igati turvaline ja võib kohe seljast ära võtta kui üldse ei meeldi ning igaveseks unustada. Samas saab tead, et see kindlasti ei meeldi, mitte lihtalt proovimata oletada." Jne, jne.

Siit ka mu tänase sissekande põhisoovitus: võtke julgus kokku ja minge pange jalga mõni ultramoderne püksipaar või proovige seelikut, mis lõikelt erineb täiesti varasematest. Te võite üllatuda ja näha, kuidas lihtsalt arvamus erineb tegelikkusest. No ja kui üldse ei sobi, siis ka seda saab teada, mitte oletada ning edaspidi sellist lõiget/mustrit/värvitooni vältida ja kaotasid oma elust ehk 5 minutit antud teadmise omandamiseks, kuid äkki on just midagi taolist see "õige".

Mina nt lasin täna Viru keskuse aatriumis L'Oreali tüdrukutel küüned ära lakkida - ülejäänud pärlmutterhallid ja sõrmusesõrme omad erkoranžid. Sobis mu oranži koti ja halli jaki ning pükstega. Nad on seal veel 2 nädalat, saab veel minna katseid tegema :).

Maailmas on nii palju asju, mida kogeda ja proovida ning kunagi ei tea, kuhu just järgmine "jaa" ütlemine meid viia võib.

Naeratage, see on kauneim ehe ning tänase ilmaga ka väga lihtne!

Pilt siit.

Elukvaliteet vs elustandart

Kaunist maikuu algust kõigile lugejatele!

Mis on minu jaoks stiil riietumise puhul (aga miks mitte ka kõige muu puhul nagu söömine, enesearendamine, muusika, elupaiga eelistuse valik jne)? Eelkõige  on stiil iseenda eheduse väljendusvahend ning ka see kui palju me julgeme olla "mina ise", mitte võta teiste (ühiskond, sõbrad, vanemad) poolt välja pakutud elustandartit. Mu lemmikinimene Fred Jüssi on öelnud: "Minu meelest ei tee paljud inimesed vahet elustandadi ja elukvaliteedi vahel." . Standart on meile nö ette öeldud moe ja trendide poolt, elukvaliteet aga individuaalsete eelistuste kogum ning need võivad kardinaalselt erineda.

Trikk on selle, et kui me julgeme eirata standardmudeleid, teha isiklikke valikuid ning seda ka väljendada, siis võib ühel päeval selguda, et just meie oma valikutega oleme hoopis "mood" ning teised hakkavad meid jäljendama. Nii on juhtunud paljude erinevate elukutsete "staaridega" ning seda loomulikult eriti palju just riietumisalal. Muidugi meenub kohe Coco Chanel oma lakoonilisuse ja lihtsusega üldise ülepaisutuse taustal või jälle Christian Dior vastupidi ülima luksuslikkusega üldise kokkuhoiupoliitika keskel, jne, jne. Kõik need inimesed ajasid enda rida ning ei hoolinud kritiseerijatest.

Kuidas jõuda enda tegelike soovideni ja "mina"-ni, siis olen varem selle üle mõtisklenud siin  ning siin. 

Kui soovid aga osaleda ühes õpitoas, kus on võimalik kõigepealt mõnusas seltskonnas hästi aega veeta ja lisaks saada õpetusi ning nõuandeid enda personaalse riietumisstiilini jõudmiseks, siis olete oodatud 8. mail kell 17.30 käsitöösalongi "Teeme Teistmoodi" Tulika 19, Tallinn. Lähemalt võib lugeda selle ürituse kohta nende blogist. Lisaks on neil Facebookis käimas ka väike jagamismäng.

Naisteportaalis Naine24 oli päris tore artikkel kunagise kultusajakirja Siluett peatoimetaja Ell-Maaja Randkülaga, kes veel pole jõudnud seda lugeda, siis soovitan. Veidi vanematele lugejatele päris tore nostalgiline meenutus, nooremale põlvkonnale aga väike osa meie lähiajaloost ja emade-vanaemade elust.

Varsti teen ühe sissekande kõigile koolilõpetajatele, seniks aga nautige kevadilmu (kuigi need on veidi jahedad, aga mis siis)!

Illustreeriv pilt siit.  (Huh, kas teate, mis on blogimise juures kõige keerulisem? Sobiva pildi leidmine :), see võtab mul alati vähemalt 2x kauem aega kui kirjutamine.)

Lähme kangapoodi....

Käesolev kirjatükk on pühendatud kõigile, kes kas ise õmblevad või käivad õmbleja juures. Olles juba päris kaua endale ise rõivaid valmistanud (ca 20 aastat kindlasti, kuigi oma esimest "disaini" mäletan juba 5 aastaselt kui nõudsin emalt väga konkreetset kleiti ja mille ma siis ka sain), olen jätkuvalt ja jätkuvalt langenud kanga ostmise "lõksu". 

Mida see tähendab? Nimelt minna kangakauplusse, näha seal üliahvatlevat kangast ja see siis lihtsalt ära osta ilma konkreetse nägemuse ning vajaduseta. See on nn väljast sissepoole enda riietamine ja pahatihti eriti tulemusi ei anna. Tulemuseks on tavaliselt kas kasutu kangatükk kodus, millest midagi teha ei oska (mul on neid terve kuhi ja ma näen, kuidas endale rõivaid valmistavad isikud juba pead noogutavad), hunnik süütunnet asjata kasutatud raha pärast (ma olen ikka päris korralikke summasid sel viisil "tuulde lasnud" ning kasutamata kangad vaatavad mind süüdlaslikult) ja isegi kui sellest  midagi teha, siis valminud ese ei ole lõpuks päris "see". 

Kuidas siis on targem käituda? Eelkõige välja mõelda, mida te enda seljas näha soovite ja siis minna kauplusse - tulemus on ikka hoopis midagi muud. Sellisel juhul on mul õnnestumisprotsent 99 (alati võib midagi ju ka vähe nihu minna). Pealegi on kangakauplusest koju tulles kuidagi väga lihtne soovitud ese kohe valmis teha, mitte jätta kangajupp vedelema. On muidugi alati võimalus, et ka kangast algav idee õnnestub, kuid sellisel juhul on parem võtta veidi aega (ei osta seda teie eest keegi ära  mõne tunni või ühe päevaga ja kui nii juhtub, siis polnud vajagi), rahulikult mõelda välja tegumood ning siis tagasi poodi minna. Inimestel, kes lasevad endale õmmelda, on hea võimalusel ka tegija kaasa võtta, kes oskab juba hinnata vajalikku kogust ning materjali sobivust. See on nn seest väljaspoole asjade valmistamine ja alati tulemuslikum. 

Selline teguviis on vahest veidi rohkem aega nõudev (sobivat kangast lihtsalt ei pruugi kohe olla), kuid valminud ese on seda väärt ja rõõm on kindlasti suurem. Tegelikult kehtib see soovitus laiemalt ostmise kohta, kuid ma tean kui kerge on kaotada pea kangapoes (mh, ka lõngapoes :)).

Varem olen kirjutanud sellest, mida pidada materjali valikul silmas, siin.

Mõnusat nädalavahetust, rõõmu isetegemisest ja tarka ostlemist!

Illustreeriv pilt

Väike filosoofiline mõtisklus elu, ilu ja riietuse teemal

Oma kahtlushetketel, et miks ma tegelen millegi nii kergekaalulisega ja välisega nagu riietumine (see on ka üks peamisi põhjusi, miks see blogi oli vahepeal koomas), leian jõudu oma kahelt suurelt eeskujult. Üks on meie enda Fred Jüssi - kelle kuulamine muudab mind iga kord paremaks inimeseks - ja temalt olen kuulnud sellist lauset ilu kohta: "Ilu loob inimest." Riietumine on lihtsalt üks võimalus nii enda kui teiste maailma luua esteetiliselt nauditavamaks. Teine mu suur vaimne õpetaja Osho on öelnud, et inimene, kes ei oska näha ilu, ei oska ka armastada. Olla parem armastaja (seda laiemalt kui lihtsalt naise-mehe vaheline suhe), on üks elu suurimaid väljakutseid. Enda kaunimaks tegemine on üks võimalus austada ja armastada ennast ning kui inimesel on endaga hea suhe, siis on tal see ka teda ümbritseva maailmaga, sest meie suhe maailmaga on just nii hea kui see on meil iseendaga. Lisaks ütleb Hiina tarkus: "Elus pole ükski asi tähtsusetu" ning iidsed elamisõpetused nagu jooga, taoism, budism või sufism on kõik rääkinud ka riietumise olulisusest. Rõhk on küll puhtusel ja üldisel korralikusel, kuid ka värvide mõjul nii meie tervisele kui meeleolule.

Mu üks hommikusi lemmiktegevusi suure piimakohvi kõrvale on nautida internetis kauneid pilte nii interjööridest, maastikutest, toidust, inimestest ning see annab kogu päevale hea inspireeriva stardi. Selliste visuaalsete naudingutega on võimalik tõsta enda energeetilist vibratsiooni ehk lühidalt öeldes ka kõige pimedamal hommikul on võimalik leida üles enda sisemine päike ja olla terve päeva mõnusas meeleolus.

Tunnistan, et ka minul on päevi kui ei oska ennast riietada ja isegi pärast mitu korda riideid vahetades tunnen end kuidagi "valesti". Olen tähele pannud, et suvel on selliseid hetki oluliselt vähem kui talvel. Huvitav, millest see tuleb? Kas ilusa ilmaga on lihtsam isegi end riietada, sest meie energia on kõrgem? Või on lihtsalt vähem riideid kergem valida? Muidugi aitab kaasa ka parem jume ja suvisest liikumisest ning kergemast toidust tulenev rohkem trimmis olek ning seeläbi ka parem läbisaamine "iseendaga".

"Ja mis see kõik stiili puutub?" - võib mu armas lugeja nüüd õigustatult küsida. Olen veendunud, et meie elu on tervik, kus väline on otsene sisemise peegeldus. Oma väliseid muutusi hakkame tegema just kas elu keerulistel hetketel või siis kui soovime elus edasi liikuda. Üks esimesi asju, mida soovitakse muuta (eriti naiste puhul), on just enda väline imidž. Kindlasti olete märganud, et mingitel eluperioodidel soovite kanda ühte või teist värvi esemeid rohkem. Mul on küll olnud punase-. musta-, beežiperiood, praegu on kirju ja värviline ning tumedad esemed üldse ei tõmba (täitsa jama, sest mul neid hästi palju :)). Samuti muutuvad lõiked: vahel on mõnus olla voolavates, vahel satsilistes ja vahel lakoonilistes esemetes. See on hästi loomulik, sest elu muutubki pidevalt ja tark on selle muutusega kaasa minna, mitte vastu võidelda.

Mida siis tänasest jutust kõrva taha panna? Oluline on osata märgata, millist välist kesta te just praeguses elu perioodis vajate end toetama ning teha valikuid lähtuvalt sellest, mitte viimase moeseeria soovituste järgi (mis on iseenesest samuti ok, kui see on just see, mis on ka teie soov).

Märgake enda vajadusi ning viige need ellu!

Pilt siit.

Kust saada inspiratsiooni?

Rõivaste valimisel ja kokkusobitamisel on inspiratsioon sama oluline nagu see on muude loominguliste tegevuste tegemisel ning riietumine on kindlasti loominguline tegevus. Ilmselt on igalühel oma allikas, kust loominguks ammutada lisa ja nagu ikka, siis kõik ei sobi kõigile. Minu soovitused on subjektiivsed ja ei pretendeeri absoluutsele tõele ning igaüks leidku ikka endale sobivad variandid. Parim viis endale sobiv leida aga on katsetada ning niimoodi välistada ebasobiv.

Õnneks on meil kasutada selline tohutu allikas nagu internet, kus nii viimased moetrendid kui ka muu riietumisse puutuv on mõne näpuliigutuse kaugusel. Nii huvitav kui see ka pole, siis nt konkreetselt moeshowdest olen ma saanud üldse kõige vähem inspiratsiooni. Arvestades vaadatud piltide kogust, siis tulemus on nõrk. Netis on paremad kohad pigem netipoed ja moeblogid ning moeshowde puhul hoopis publik, kes seal käib. Loomulikult on showde osas alati erandeid.

Minu jaoks parimad kohad aga on kauplused uute kollektsioonidega, kus on võimalik reaalselt selga proovida uusi lõikeid, vaadata värvisobivust jne. See on väga kasulik nendele, kes lasevad omale rõivaid õmmelda või teevad ise. Proovides ühte või teist lõiget, saab enne uue eseme valmimist teada, kas üks või teine tegumood sobib ning hilisem pettumus jääb ära. Samuti olen ma saanud oma parimad ostud just siis kui ma lähen kauplusse ilma igasuguse ostusoovita. Ilmselt see ongi põhjus, miks me reisidelt nii mõnusaid oste sooritame. Loomingulisus ja inspiratsioon tekib lõõgastunud olekus (see on seotud meie ajulainetega).

Lisaks on veel ajakirjad. Paraku ma nendin, et Eesti ajakirjade moeseeriad on suht inspiratsioonivaesed, isegi spetsiaalselt moele suunatud väljaanne, kuid loomulikult on teil, kallid lugejad, õigus olla teisel arvamusel. Sellegipoolest on kvaliteetse pildimaterjali vaatamine päris  hea "trenn": arendab meie esteetilist pilku ja analüüsivõimet ning ilusate piltide nautimisega on võimalik endale kiirelt tekitada hea meeleolu (peaasi, et ei võrdle modelle iseendaga, sest muidu loote hoopis kannatusi). Mõnusaid ideid saab ka filmidest ja seriaalidest.

Oma rõivaste kombineerimiseks aga avaldan ma nüüd ühe "saladuse", mis räägib mu enda varasemate korda nõudvate soovituste vastu. Loomingu puhul on kaos hoopis olulisem, sest sellest tekibki uus kord. Kord lihtsustab elu, kuid pärsib loomingulisust. Nimelt on aeg ajalt kasulik hoopis tekitada kodus riiete, ehete ja aksessuaaride kuhjasid, kus esemed omavahel ise segunevad. Ärge pange mõnda aega riideid kappi tagasi, vaid jätke kuhja vedelema ning nii võib saada uusi suurepäraseid kooslusi, mille peale ise kohe ei tulnudki. Kasulik on need kombinatsioonid kas üles kirjutada või pildistada, et inspiratsioonivaesel hetkel käiku lasta. Samuti on mõistlik uusi esemeid poes ostes kujutada neid ette ühe või teise esemega juba oma olemasolevates varudes. See on päris hea trenn meie kujutlusvõimele.

Julget katsetamist ja käige ringi lahtiste silmadega ning te märkate igal pool inspiratsiooni!

Pilt siit.

Järgmine samm

 Järgmine samm võib olla päris raske (eelkõige emotsinaalselt), kuid väga vajalik. Kui leida endas jõudu see läbi teha, võib elu võtta aga hoopis rõõmsamad noodid. Nimelt on vaja lõpuks sõbraks saada oma kalli kehaga. Jah, ka sellest olen ma varem kirjutanud, kuid head asjad väärivad alati ülerääkimist ja võimalik, et kõik ei viitsi blogi tervikuna lugeda.

Olles ka ise piisavalt meedia, ühiskonna ning kaasinimeste poolt ülevõetud keha kohta käivate vääruskumuste pärast põdenud, tean, et kehaga sõbraks saamine võib võtta aega ja hea on teha seda protsessi mitu korda.

Leia endale sobiv rahulik aeg üksi olles ja mine peegli ette, riieta end lahti ning vaata oma keha armastava pilguga. Täna oma erinevaid kehaosasid, et nad on olemas ja aitavad kogeda elu. See ei loe, et me kõht või reied ei vasta mingile müstilisele iluideaalile, kuid need on meie ja mitte kellegi teise kasutada just siin ja praegu. Tänu oma kõhule me suudame seedida toitu ja lapsi kanda. Ning reied - me ju ei saa elus edasi kulgeda kui meil neid poleks. Vahest on lihtsam alustada mõnest kehaosast, mida on "lihtsam" armastada. Usun, et igal ühel on ka selline (kael, silmad, varbad) ja siis edasi liikuda nende poole, mis on olnud põlu all ja mida on vahest isegi halbade sõnadega "kostitatud".

Miks on sellise protsessi läbi tegemine nii oluline? Asi on väga lihtne - kui me enda kehasse hästi ja armastavalt ei suhtu, siis võime selga panna mida iganes, kuid ükski riietusese ei varja meie sisemist ebakindlust. Riided aga on lihtsalt lisavõimalus suhtuda iseendasse armastavalt ja austavalt.

Ja nautige kaunist kevadet, sest kohe pidavat saabuma esimesed soojad ilmad!

Palju õnne ........ Anu!

Ülehomme on juubel ühel mu Eesti "lemmiknaisel" Anu Saagimil ja arvasin, et on just õige hetk teha temast väike sissekanne. Kui ma päris ausalt tunnistan, siis tema riietumisstiil mu isiklik maitse-eelistus ei ole (mh - liiga julge? liiga "palju"?, aga ta ongi julge ja teda ongi "palju"), kuid see ei loe üldse, sest ta on lihtsalt võrratu ja minu meelest vajab Eesti just selliseid julgeid ning ägedaid naisi, kes väheke raputavad meie kalli kodumaa veidi tuimi inimesi.

Anu on naine, kes julgeb ehedalt olla tema ise ja teades, kui raske seda tegelikult on teha, siis eesti keeli öeldes: müts maha. Lisaks on ta kuidagi aastatega järest "inimlikum" oma esinemistega. Anu võib meile meeldida või mitte (kui ei meeldi, tasub mõelda, et miks? millisele valusale emotsioonile ta vajutab?) - vaevalt, et ta kedagi ükskõikseks jätab- , aga tema puhul ongi muljetavaldav just see julgus elada elu vastavalt enda nägemusele kartmata "mis elevant arvab". Loomulikult on ta teinud oma elus hulga tobedusi, kuid julgus eksida teeb inimese tugevaks ja juhib ka õnnestumistele. Vähemalt ei piilu ta kardina vahelt elu, vaid elab täiel rinnal ning surmahetkel pole vaja kahetseda tegemata lollusi.

Kuigi Anu alles hiljuti viskas meedias killu, et tema juba väärikalt vananeda ei kavatse, siis mõnes mõttes ta just seda teeb.  Väärikas vananemine ei tähenda põlvini ontlikku kostüümi ja kudumisvardaid, vaid enda vanuse aktsepteerimist ja küpsemist ehk sisemise tarkuse tekkimist. Täna olid netis ka tema eluga toimetuleku nipid ja ma kiidan kõik heaks. Kui me ainult suudaksime neid iga päev järgida. Eriti meeldib mulle nr 8 - innustu. Juba ammu on erinevad uuringud tõestanud, et inimene, kes järjepidevalt õpib ja uurib uusi asju, on kuni surmani terve mõistuse ja noorusliku olekuga.

Igatahes on vaieldamatult tegu stiilse naisega, kes teab oma väärtust ja kelle elu moto tundub olevat "las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi".

Mõned pildid veel sellest heas mõttes "hullust" naisest:

Veel kord: Palju õnne Anu ja too ikka elevust meie ellu!

Julgege ka teie, kallid lugejad, olla võimalikult ehedad (vahest mitte nii "metsikul" moel :)), sest kõigi meie ehedus on erinev ja rikastab maailma!

Millest siiski alustada?

Kuskilt on jäänud meelde lause: "Jumala esimene seadus on kord". Võite soovi korral sõna Jumal asendada sõnaga Elu, Universum või mis iganes, kuid see ei muuda lause sisu. Kord lihtsustab meie elu, andes juurde kõige väärtuslikumat vara - aega: pidevalt kadunud asjade otsimise asemel võib hoopis raamatut lugeda, tantsida või lastega tegeleda. Niiet kui soovite muuta oma riietumist (või üldse elu) tuleb kõigepealt reaalsusele silma vaadata (väga ebamugav ja ka ma ise vahel üldse ei soovi), tunnistada endale tegelikku olukorda ja kui see erineb soovitust, siis hakata liikuma sinnapoole, mida tegelikult soovite. Kuidas oma riidekapis või garderoobis luua süsteemi ja korda olen varem pikemalt kirjutanud ja siin eraldi enam ei peatuks. Veel üks sissekanne samal teemal. See on alustamiseks hea koht, sest kui asjad on sassis, mööda kodu laiali, siis on riietumine vaevaline ja väheinspireeriv. Kuid sellises kohas oleks riietumine juba  puhas rõõm:

Tegelikult pole nii palju esemeid aga üldse vaja ja järgmine samm on maha istuda ning kaardistada enda elu oma tegelike vajadustega. Ka sellest olen varem kirjutanud (pole midagi uut siin päikese all), kuid mugavuse huvides annan uue vihje. Jah, see kõik nõuab algul aega ning keskendumist, kuid annab hiljem kuhjaga tagasi pakkudes rõõmu teadlikust riietumisest.

Nii, paari päeva pärast jätkan järgmiste sammude tegemiseks nõuannete kirjutamisega. Olge siis vaprad kui soovite ennast muuta.

Julget muutumise alustamist!

Üks muutus korraga

Õues läheb iga päevaga üha kevadisemaks ja see on tavaliselt ka aeg, kus inimesed teevad kõige rohkem muutusi enda elus. Uus värske energia, mis kaasneb looduse ärkamisega, puhub erksat tuult meie kõigi eludesse ja annab jõudu positiivseid uuendusi ellu viia ning siis tuleb kasutada seda võimalust.

Miks ma panin oma tänase sissekande pealkirjaks "Üks muutus korraga"? Nii elu ise kui erinevad juhtimis- ja eluviisidespetsialistid tõdevad, et püsivate muutuste elluviimiseks on ainus võimalus teha seda ühe väikse muutuse kaupa, sest kui rohkem ette võtta, siis need ei jää püsima, kuid ühe muudatuse läbiviimise tõenäosus on 80%. Mina nt olen viimase 3 nädala jooksul lisanud oma hommikuvõimlemisse juurde 3 uut joogaharjutust ja neid ükshaaval ning oma toitumisharjumusi olen täiendanud uute idamaiste maitseainete ja läätsedega. Mis puutub aga riietusse, siis olen lisanud värvi - nii uus fuksiaroosa kevadmantel kui elektersinine suvekleit ootavad kandmist.

Selle kevade märksõnadeks ongi värviline ja kirju ning meie kauplused on juba täis vastavaid esemeid. Kes ei ole olnud värvikandja, võikski alustada oma garderoobi värskendust ühest erksast detailist ja vaadata, kuidas see mõjutab ta olemist ning alles siis lisada juurde värve või mustreid. Mood ei ole küll kohustuslik, vaid võimalus, kuid siiski kasvõi uus ergas sall lisab ellu juurde särtsu nagu kevadine vitamiinipomm.

Paari viimase päeva jooksul olen lugenud kahte head artiklit riietumisest, mida julgen soovitada ka oma lugejatele. Üks on Kate Mossi stiilinippidest veebiajakirjas Femme ning teine Naine24-s naiste suurimatest riietumisapsudest. Täiesti erinevad kirjutised, aga mõlemad on täis häid ja praktilisi nõuandeid.

Värskendage nii end kui oma riideid ja nautige kohe saabuvat kevadet!

Pilt.