Appi!!! Mul pole midagi selga panna! vol 2

Eelmises postituses kirjutasin kõige lihtsamast kerget segadust tekitavast kitsaskohast enda riietamisel. Mõned sellised "kergemad" juhud on ka nö üksiküritused nagu kooli lõpetamine, kellegi pidulik pulm, kutse vastuvõtule jmt, mille lahendab enamikel juhtudel kas ühekordne šoping või veel paremal juhul siiski enda varudest lahenduse leidmine.

Raskem appihüühetk on seotud minu tähelepanekute kohaselt erinevate elumuutustega. Selleks võib olla tööelu alustamine (õpilasena ülikoolis on ju hoopis teine rõivavalik kui kuskil esindusasutuses tööl käies), lapsepuhkuselt tööle naasmine või ka nt selline eluetapp nagu lahutus, kus tuntakse, et see nn vana mina enam kuidagi ei sobi uude ellu ja vahel tehakse lausa kardinaalne stiilimuutus. Samuti elustiili muudatus - maale kolides kontorikostüümidega pole kuigi palju peale hakata kui just sama tööd edasi ei tehta või ka vastupidi. Sellistel juhtudel tavaliselt mingi paari uue eseme soetamine on ainult kerge tulekahju kustutamine. 

Vahel on hea alustada siis peaaegu nullist ehk teha korralik inventuur, mida üldse on mõtet või soovi säilitada, teha nimekiri, millised esemed tuleks soetada, et uut elustiili hästi varustatult elada saaks ja siis seda nimekirja tõesti ka aegamisi järgida.  Kuidas kõiki neid analüüse, inventuure ja nimekirju teha, olen varem oma blogis pikalt ja korduvalt kirjutanud. Antud tegutsemise juures on 2 kitsaskohta - see on ebamugav, sest nõuab analüüsimist ja kes seda ikka teha vabatahtlikult soovib ning pikk ajafaktor asjade soetamisel, sest paraku me kõik ei ole nii heal järjel, et kohe täiesti uus garderoobi sisu soetada ning esemeid tuleb osta pikema aja vältel. 

Nimekirjaga poes käimine ei tähenda, et igasugune spontaansus ja nö "õige", kuigi täiesti nimekirja välise, eseme ostmine on keelatud. Kuid sellisel juhul tuleb olla 100% kindel, et antud ost on just see "õige" asi. Tuleb usaldada enda sisetunnet.Tihti on just sellised spontaansed asjad need kõige armsamad.

Siiski annab läbimõeldud riiete soetamine kõige paremaid ja rahuldustpakkuvamaid tulemusi ning ühel kenal päeval on teil varustatus nii korralik, et pole vaja muud kui 10-t minutit kapi ees, et ennast suurepäraselt tundvana kodust välja lipata. Mulle on hästi meelde jäänud kunagine Aarne Niidu soovitus: "Ostke endale igal hooajal 2 suurepärast eset ja teil on varsti supergarderoob!" Tuleb tõdeda, et just nii see ongi.

Põnevaid uusi algusi!

Appi!!! Mul ei ole midagi selga panna!

Ilmselt pole ühtegi naist, kes vähemalt korra elu jooksul sellise appikarjega poleks esinenud. Kuigi ma tegelen inimeste nõustamisega riietusküsimustes, siis suudan seda lauset vaatamata kõigile oma teadmistele siiski kuuldavale tuua. Tõele au andes küll üha harvem :D. 

Olen tähele pannud, et segaduses oma riidekapi ees seismine on otseses seoses aastaaegade muutusega ja "mitte midagi selga panemist" esineb tihedamini just kevadel ning sügisel. Eriti sage külaline on see tore lause märtsis-aprillis, suveks asi taandub, sest siis on üldse kogu elu lihtsam ja sügisel esimese külmaga tabab jälle :D. 

Kevadel esimeste päikesepaisteliste ilmadega tahab vist iga naine tunda ennast uue ja värskena ning heita kappi vähemalt järgmise novembrini oma talv läbi kantud joped-mantlid-kasukad ja panna midagi kergemat, värskemat ja uuemat. Sama kehtib vähemalt minu puhul ka seelikute-sviitrite-kleitide osas. Aga jama on selles, et külm kestab edasi ja tänavune talv ei kavatse vist üldse kuhugi enam ära minna :D ning paraku tuleb siiski kanda vähe paksemaid üleriideid. 

Mida sellises olukorras teha? Soovitan kõigepealt mõelda, mida te ideaalis tahaksite üldse kanda. Tegelikult pole ju vaja tervet riidevaru uuendada. On suhteliselt tõenäoline, et isegi 1-3 esemega saab juba uue ilme isegi nendele talv läbi kantud tüütutele esmetele ning siis juba ongi soe käes. Õnneks pakub praegune kaubandus hästi palju värvi ja juba kasvõi uus värviline seelik või pluus muudab rõivavaliku ühe hetkega uueks ning kevadiseks. Isegi kui see kevad on külm. 

Kuidas otsustada, milline või millised on need vajalikud esemed? Mina tavaliselt teen kõigepealt kerge muudatuse riiete paigutusel. Panen tahapoole need kleidid-seelikud-sviitrid, mida kevadel kanda rohkem ei soovi, tõstan ette vastupidised, mõned asjad prakeerin üldse välja ja siis on  juba kergemini näha, mida on juurde vaja, et end uuel hooajal hästi tunda. Tavaliselt tuleb see teadmine suhteliselt kergelt pärast selliseid muudatusi.

Loomulikult on neid hetki, mil "mitte midagi selga panna", palju rohkem, aga neist juba edaspidi :D.

Ja kui ise jääte hätta oma rõivavaliku uuendamisel, võite julgelt ka minu poole pöörduda. Teiste kappidega on asjad palju lihtsamad nagu ikka elus :D.

Julgeid muudatusi ning rõõmustage päikese üle!

Kerged nipid kevadiseks värskenduseks

Vaatamata teadmisele, et kevad on ametlikult käes, tuleb meil selle külmaga siiski end veel talvisematesse riietesse pakkida. Tegelikult hing ihkab aga midagi uut (vähemalt minul küll), aga isegi kevadmantel tundub kuidagi külmavõitu, niiet otsustasin jagada kuni tegeliku kevade saabumiseni mõned väiksed soovitused. Lisaks lugesin just ühe stilisti väidet, et valgus muudab värve meie seljas ning tõsi see on - pruun, hall ja must, mis tundusid asjakohased seljas sügise ja talvise valgusega, on nüüd kevadvalguses ikka suht tuimad ja isegi depressiivsed.

Loomulikult esimene asi, millega oma riietusse tuua värskemaid kevadtuuli, on seda teha uue erksavärvilise ja kergema tekstuuriga salliga. Võiks jätta kõik need mõnusad tube'id ja muud raskepärased kaelasoojendajad ootama järgmist sügist ning vahetada välja mõne kenat värvirõõmsa salli vastu ja vitamiinilaks on garanteeritud nii endal kui teistel. NB- õige tooni, mis sobib teie praeguse jumega, saab teada, kui panna kangas näo alla ja siis hinnata, kas see annab tooni juurde või võtab hoopis maha. 

Järgmine nõuanne on vahetada oma talvine käekott mõne rõõmsama ja kergema vastu. Käekotiga on veel see lihtne variant, et selle tooniga saab veidi rohkem mängida - pole see ju näo juures nagu nt sall. 

Samuti toovad uue hingamise meie välimusse kasvõi ühed uued kõrvarõngad või kaelakee. Eriti hea tulemuse saab just kõrvarõngastega, sest need paistavad välja nii välis- kui siseriietega. Tuntud stiiligurud moemaailmast võivad siinkohal selle kenasti ette näidata:

Soovitan üle vaadata ka sviitrid, mida praegu kannate - raskepärased kõrge kaelusega sviitrid võiks samuti panna järgmiseks hooajaks tallele ning võtta kasutusse rõõmsamad ja veidi avaramad variandid.

 Igatahes loodame, et see pikalt kestnud külm annab siiski ühel hetkel järele (kus ta pääseb :)) ja varsti saab ringi lasta kevadmantlis ja -kingades. Seni aga nautige mõnusat päikest ja tehke oma rõivavalik värvilisemaks ja kergemaks.

Kaunist kevade algust!

Kevadised tuuled rõivakauplustes

Vähemalt Tallinnas on täna täiesti korralik varakevadine ilm koos veevulina, soojendava päikese ja linnusäutsuga hoolimata sellest, et kalender näitab siiski alles veebruari viimaseid päevi. Igatahes tundus igati sobiv päev teha väike uudistamistuur tutvumaks  uue kevad-suvise rõivavalikuga meie paaris suuremas kaubamajas. Asjaolu, mis mind jätkuvalt imestama paneb, on veebruaris müügile ilmuvad linased käisteta kleidid, pikk voogav siid nii seeliku kui kleidi näol, plätud jmt kesksuvevarustusse igati sobiv kraam, kuid meie kliimas on ainult kliimapagulased sellise valiku praegused potensiaalsed ostjad. Või mõni eriti ettenägelik ja planeeriv inimene. Või lihtsalt emotsionaalne ostja. Mingil põhjusel ei arvestata kaubanduses meie kliimaga, kus on tihti kuni juunikuuni vaja siiski soojemat nö üleminekurõivastust. Ok, ma saan aru Kesk- ja Lõuna-Euroopa tootjatest, kus talv on nagu meie kevad (vahel isegi nagu suvi) ning nad ei hakka siiakanti spetsiaalselt kollektsiooni tegema, aga miks lähevad sellega kaasa ka kohalikud tootjad?

Niiet, kallid daamid, südasuvise varustuse saab juba täiesti kätte (kuigi kui mõelda eelmise suve peale, siis kui palju seda vaja just on?), aga hätta võib jääda nt korraliku kevadmantli leidmisega. Või mõne soojema trikotaažkleidi-tuunika soetamisega.

Mis siis trendidest silma torkas? Iseenesest suhteliselt mõistlik ja kantav valik, kuid suuri muutusi nüüd küll midagi eriti polnud. Ruulis täiega meremehestiil ja väga palju tumesinise erinevaid kombinatsioone, väike vanaemade noorusest pärit muster pluusidel ja kleitidel, värvilised kingad. Värvidest rohelist, oranži ja punase vahelist tooni (mida päevitamata ihul on küll keeruline ette kujutada), tavalist kirgast sinist, mererohelist, kollast ja fuksiat. Seda viimast mahedamana kui varasemad aastad on pakkunud. 

Silma torkasid erinevad chanel-stiilis jakid, millistel on palju kandmisvõimalusi. Saab kasutada nii vabal ajal, tööl kui ka pidulikumal üritusel ja olenevalt materjalist, kasvõi aastaringi. Stiilinäited: 

Sellise jaki endale soetamine on küll hea ost, sest kasutusala ja -aeg on päris pikk.

Hea küll, varsti tüütavad meid selle kevad ja suvemoe ülevaadetega nagunii kõik ajakirjad, naistele suunatud laupäevahommikused telesaated jmt kohad, niiet ma lõpetan tänaseks. Kuigi järgmise nädala ilmateade lubas külma naasmist, siis hetkel tõmmake kummikud jalga, pange päikseprillid ette ja nautige esimest lubavat kevadsooja!

Kõike kaunist!

Kas riietumisel on üldse reegleid?

Mida rohkem tegeleda riietumisküsimustega, seda rohkem mulle tundub, et pole olemas kõigile sobivaid universaalseid nn riietumissoovitusi ja -esemeid. Jah, on tõesti klassikalised nn reeglid nagu jälgi oma kehakuju tuues esile tugevamad pooled ning neutraliseerides vähem tugevaid või et iga naise garderoobis peaksid olema need ja need esemed. Aga tegelikkus on see, et ükski reegel tegelikus elus kas ei kehti või tekitab kahtlusi, kas ikka on nii või võiks ka teisiti. Mis puutub nt nn garderoobi alustaladesse, millest ma olen varem kirjutanud, siis need võivad olla sellised, kuid tean naisi, kes saavad ideaalselt hakkama ilma ühegi esemeta sellest nimekirjast. Ausalt öeldes pole ka endal kõiki neid esemeid ja osasid nagu nt pliiatsseelik, ei mäletagi, millal sai selga pandud. 

Tegelikkus on ikkagi see, et kõik sõltub pigem elustiilist (kas linnas või maal, kodune või kontoris, millist tööd üldse tehakse jne) ning need nn garderoobi alustalad tuleks ikkagi igal inimesel endal leida vastavalt oma individuaalsusele. Nüüd muidugi kerkib õigustatud küsimus, et milleks üldse kõik sellised soovitused kui neid pole mõtet jälgida. Olen aru saanud, et elus on üks hea  reegel, millest lähtuda erinevates valdkondades - nimelt õppida kõigepealt selgeks klassika (see kehtib nii kirjanduses, arhitektuuris, söögikunstis, lilleseades, aianduses, IT-s või ükskõik milles) ja kui see on omandatud, siis on võimalik hakata reegleid rikkuma või kujundada enda personaalne stiil. Minnes kasvõi õppima ükskõik millist eriala, alustatakse kõigepealt koolitust klassikutest (nt maalitudengid käivad mööda muuseume maalimas tuntud kunstnike maale), et omandada nn baas ja sellelt siis edasi liikuda. 

Tänase jutu mõte on, et riietumisel võib vabalt rikkuda kõiki reegleid, kuid et teha seda stiilselt, tuleks omandada teatud baasreeglid ja siis on juba lihtne kujundada isiklik personaalsus.

Julget katsetamist!