Me paneme omale hommikul riided selga, aga kas me mõtleme teadlikult samal ajal, millist sõnumit meie tänane "väline mina" meist maailmale edastab? Riietel on võime meie rollimänge võimendada ja toetada. Pankur, kelle on seljas hawaiipluus ei mõju nii usutavalt kui lipsus ja ülikonnas tegelane, kuigi võib olla täpselt sama pädev ja isegi pädevam kui "vormis" tüüp, aga meil on juba kujunenud "arvamus". Või näeme naist, lill peas ja hipiseelik seljas, meist möödumas, anname talle hinnangu millisekundiga. Samas võib ta üllatada lähemal tutvumisel hoopis ootustele mittevastava jutu, käitumise ja olekuga. On tehtud uuringuid, mis tõestavad, et isegi kui meie jutt vastandub meie välimusele, ei muuda inimesed kuigi kergelt enda esialgset hinnangut. Selle üle tasub mõelda, eriti kui minna mõnele olulisele kokkusaamisele nagu seda on töövestlus, esmane kohting, kliendikohtumine või minu pärast kasvõi jutuajamine lapse klassijuhatajaga.
Vahel on lõbus mäng üllatada inimesi ootamatu stilistikaga kohas, kus nad eeldasid sult midagi muud või kasutada mõnes tõsises asjaajamises nö "ullikese" välimust ja olekut ning inimesed teevad su eest asjad palju lihtsamalt ära (täiesti järgi proovitud). Samas on see juba mäng nö teisel levelil kui kasutada moodsat arvutikeelt, sest reegleid saab rikkuda siis kui need on selged, muidu kipub olema rohkem "laevade pommitamine" - võib saada pihta, aga panna ka mööda. Mõtelege kasvõi Bridget Jonesi filmile, kus riietel oli terves filmis suur osa ja mida kõike ei juhtunud seoses riietusega. Teatavasti sügav dekoltee või miniseelik töökeskkonnas toob plusspunkte ainult väga kahtlastel asjaoludel (mulle tundub, et need "asjaolud" meeldivad vähestele kui me just ei räägi teatud teenuse osutajatest) ja teismelise riietus 40-ndtes naisterahva seljas kui ta läheb klientidega läbirääkimisele ka ei ole enamikel juhtudel parim valik. Milleks teha oma elu keeruliseks vastukäivate sõnumitega ja siis imestada, et miks teisel inimesel meie kohta just selline arvamus kujunes?
Elu on oluliselt mõnusam eheduses ja aususes, kuid teatud sotsiaalses suhtluses on maskid isegi vajalikud, sest kergendavad elu ja meie rõivastus aitab sellele hästi kaasa. Kas olete mõelnud, miks on lihtne karnevalil või maskipeol käituda teisiti? Jah, kui oled ümberrõivastatud teatud isikuks või olendiks saad automaatselt vastava käitumise ja oleku. Sarnane maski-effekt on aga ka tavalistel igapäevarõivastel.
Või mõtelge staaridele. Võtame Madonna - ta on elu jooksul vahetanud lõputult stiile nii loominguliselt kui enda välimusega mängides ja igakord astub välja uus "Madonna". See uus look aga toetab tema loomingulist muutust.
Ilmselt Lady Gaga pole iseendaga olles Lady Gaga, kuid kui ta ilmub sotsiaalsesse keskkonda, tõmbab ta peale kostüümi ja meigi nimetusega "Lady Gaga". Jne, jne. Head näited on ka seriaalides või filmides: Bond poleks midagi ilma rafineeritud stiilita või "Seksi ja linna" tegelased on seotud oma tegelaskuju külge just riietusega (seal on üldse väga tugev naisarhetüübi-teema). Üks suur stiilimängija on aga nt ka Victoria Becham:
Meie välimusel on suur jõud meie elu kujundamisel ja seda jõudu ei maksa üldse alahinnata. Õppige selgeks riiete sõnumid ja siis saab juba neid kasutada enda huvides ning riietumisest saab lõbus mäng. Olles nt enamiku aega klassikaline võiks üllatada maailma rocktšikina või sekspommi asemel ilmuda "lavale" kõrgklassi daamina. Erinevastest stiilidest olen kirjutanud varem siin.
Kasutage riideid targalt enda elu kujundamisel!
No comments:
Post a Comment