"Mina ise"

Vaadates moesaateid või lugedes moekommentaare, lõpeb enamik soovitusi kokkuvõttega: “Moes on kõik ja eelkõige sina ise.” Mis mõttes? Kus on õpetused, et teada saada, milline on see müstiline “mina ise”? On täiesti tavaline, et suurem osa inimesi ei tea, kes nad on ja millised on nende eelistused. Lõpuks teeme oma valikud kas lähtuvalt üldisest grupimentaliteedist, kaupmeeste suvast või arvamusest, et “kui ma valin nii, siis ma meeldin rohkem maailmale (oma kutile, abikaasale, lastele, vanematele, töökaaslastele)”. Mul on teile kurb uudis – ega ikka ei meeldi küll. Üks maailma põhireegleid, mille õppimine mul endal tohutult aega võttis ja võtab siiani, kõlab nii: "Mida rohkem sa meeldid iseendale, seda rohkem ka teistele".

Arvestades olukorda, kus maailm liigub suurema vabaduse ja valikute tendentsi suunas, tuleb tõdeda, et suurem vabadus valida teeb lihtinimese elu ainult keerulisemaks. Piirangud kergendavad tihti elu: kui ikka ajakiri väitis, et moes on seelik, mis lõppeb täpselt põlve all, siis kandsid kõik eranditult sellist seelikupikkust. Mäletan oma lapsepõlvest üsna elavalt trollisõite, kus ees oli vastakuti kolm istet ja need olid tavaliselt hõivatud korpulentsete mitte oma esimeses nooruses naisterahvaste poolt ja kõigil paksude kintsude ümber kindel moediktaat: krempleenist miniseelik või -kleit. Mitte eriti kaunis vaatepilt nagu võite arvata (eriti kui arvestada, et nendel istmetel jalad rippusid õhus), kuid mis sellest, peaasi, et moes ja ei pea ise otsustama mitte midagi.

Mulle tundub, et paljud ohkijad, kes väidavad, et Eestis pole midagi poest osta ja midagi selga panna, ise laias plaanis üldse ei tea, mida nad osta soovivad. Kergemeelne lootus, et ehk midagi torkab silma ja ostan ära, just õigeid otsuseid tegema ei suuna. Tihti ostetakse sellisest mõttelaadist lähtuvalt mingi täiesti juhuslik ese,  mis siis aastaid hiljem leitakse kapipõhjast vedelemas samas ostukotis hinnasiltki küljes. Palju õnne!

Kes siis on see müstiline “mina ise”, kes on igal hooajal "moes"? Üks võimalus seda teada saada, on mõtiskleda teemal, mis mulle tegelikult meeldib ja mis ma ainult arvan, et meeldib. Isiklikult tean, et mulle üldse ei meeldi sushi (toores kala küll, kuid mitte sellises vormis), oliivid (õli meeldib), kitsejuust (täiesti jäle!),  UGGI saapad ning crocsi jalavarjud, liiga madala vöökohaga püksid, titeroosa ja helesinine värv, moderne külm interjöör, liiga kõhnad inimesed, sinine juuksevärv, räiged kaunistustega küünepikendused, suured rahvaüritused, süldipeod, Coelho ja Tammsaare raamatud (kuigi neis on kõik õiged eluväärtused sees, aga nad ei kõnele minuga), dressipluusid, kivipesuteksad, teksaseelikud ja -jakid jne jne. Ma tean, et kui ma viimati nimetatud asju tarbin, siis pole ma mina ise. Vahest ainult proovin kellegile muljet avaldada avaldamata seejuures endale grammigi muljet. Need asjad ei sega mul elada, las teevad maailma mitmekesisemaks, kuid enda ellu ma eelistan lubada teisi valikuid. Muidugi on tark mitte kinnijääda enda poolt kehtestatud dogmadesse ning paari aasta pärast just eelistamas asju, mis minevikus olid vastuvõetamatud. Inimene ju muutub.

Teadmine, et mulle ei meeldi materjalina polüester ja akrüül, teeb mu elu küll valikutelt kitsamaks, kuid ka teisest küljest lihtsamaks - ma eelistan enda seljas naturaalseid esemeid ning valin ainult sobiva mudeli mulle sobivast materjalist. Jah, sukad ning spordiriided on ainsad, kus ma polüestrit talun.

Ok, vale kleit on midagi, mida me võime endale lubada, kuid valedest argumentidest tehtud õpingu-, karjääri- ja abieluvalikud on otsused, mis põhjustavad palju mõttetut stressi nii meie kui meie lähedaste elus. Elu on tohutult meeldivam kui kuulame iseennast ja lubame olla endal ehedad, mitte võltspositiivsed.

Selline teiste meelejärgi elamine tuli eriti selgelt välja filmis “Põgenev pruut”, kus peategelane tegi kõiki neid asju, mida hetkepeika aksepteeris (isegi muna valis ta vastavalt peigmehekandidaadile) ning ise sisemiselt selle vastu protestides, lasi iga kord enne otsustavat momenti jalga. Kui palju meil on julgust jalga lasta sellistel hetketel ja kui kaua me enda eest põgeneme?

Soovitus: proovige välja selgitada, mida te siin elus tegelikult armastate, mida mitte ja mida ainult talute ning katsuge suurendada oma elus asjade osakaalu, mida tõesti armastate ning ühel hetkel muutudki üha enam “sina iseks”.

Pilt pärineb siit http://www.theteaent.com/