Lähme kangapoodi....

Käesolev kirjatükk on pühendatud kõigile, kes kas ise õmblevad või käivad õmbleja juures. Olles juba päris kaua endale ise rõivaid valmistanud (ca 20 aastat kindlasti, kuigi oma esimest "disaini" mäletan juba 5 aastaselt kui nõudsin emalt väga konkreetset kleiti ja mille ma siis ka sain), olen jätkuvalt ja jätkuvalt langenud kanga ostmise "lõksu". 

Mida see tähendab? Nimelt minna kangakauplusse, näha seal üliahvatlevat kangast ja see siis lihtsalt ära osta ilma konkreetse nägemuse ning vajaduseta. See on nn väljast sissepoole enda riietamine ja pahatihti eriti tulemusi ei anna. Tulemuseks on tavaliselt kas kasutu kangatükk kodus, millest midagi teha ei oska (mul on neid terve kuhi ja ma näen, kuidas endale rõivaid valmistavad isikud juba pead noogutavad), hunnik süütunnet asjata kasutatud raha pärast (ma olen ikka päris korralikke summasid sel viisil "tuulde lasnud" ning kasutamata kangad vaatavad mind süüdlaslikult) ja isegi kui sellest  midagi teha, siis valminud ese ei ole lõpuks päris "see". 

Kuidas siis on targem käituda? Eelkõige välja mõelda, mida te enda seljas näha soovite ja siis minna kauplusse - tulemus on ikka hoopis midagi muud. Sellisel juhul on mul õnnestumisprotsent 99 (alati võib midagi ju ka vähe nihu minna). Pealegi on kangakauplusest koju tulles kuidagi väga lihtne soovitud ese kohe valmis teha, mitte jätta kangajupp vedelema. On muidugi alati võimalus, et ka kangast algav idee õnnestub, kuid sellisel juhul on parem võtta veidi aega (ei osta seda teie eest keegi ära  mõne tunni või ühe päevaga ja kui nii juhtub, siis polnud vajagi), rahulikult mõelda välja tegumood ning siis tagasi poodi minna. Inimestel, kes lasevad endale õmmelda, on hea võimalusel ka tegija kaasa võtta, kes oskab juba hinnata vajalikku kogust ning materjali sobivust. See on nn seest väljaspoole asjade valmistamine ja alati tulemuslikum. 

Selline teguviis on vahest veidi rohkem aega nõudev (sobivat kangast lihtsalt ei pruugi kohe olla), kuid valminud ese on seda väärt ja rõõm on kindlasti suurem. Tegelikult kehtib see soovitus laiemalt ostmise kohta, kuid ma tean kui kerge on kaotada pea kangapoes (mh, ka lõngapoes :)).

Varem olen kirjutanud sellest, mida pidada materjali valikul silmas, siin.

Mõnusat nädalavahetust, rõõmu isetegemisest ja tarka ostlemist!

Illustreeriv pilt

Väike filosoofiline mõtisklus elu, ilu ja riietuse teemal

Oma kahtlushetketel, et miks ma tegelen millegi nii kergekaalulisega ja välisega nagu riietumine (see on ka üks peamisi põhjusi, miks see blogi oli vahepeal koomas), leian jõudu oma kahelt suurelt eeskujult. Üks on meie enda Fred Jüssi - kelle kuulamine muudab mind iga kord paremaks inimeseks - ja temalt olen kuulnud sellist lauset ilu kohta: "Ilu loob inimest." Riietumine on lihtsalt üks võimalus nii enda kui teiste maailma luua esteetiliselt nauditavamaks. Teine mu suur vaimne õpetaja Osho on öelnud, et inimene, kes ei oska näha ilu, ei oska ka armastada. Olla parem armastaja (seda laiemalt kui lihtsalt naise-mehe vaheline suhe), on üks elu suurimaid väljakutseid. Enda kaunimaks tegemine on üks võimalus austada ja armastada ennast ning kui inimesel on endaga hea suhe, siis on tal see ka teda ümbritseva maailmaga, sest meie suhe maailmaga on just nii hea kui see on meil iseendaga. Lisaks ütleb Hiina tarkus: "Elus pole ükski asi tähtsusetu" ning iidsed elamisõpetused nagu jooga, taoism, budism või sufism on kõik rääkinud ka riietumise olulisusest. Rõhk on küll puhtusel ja üldisel korralikusel, kuid ka värvide mõjul nii meie tervisele kui meeleolule.

Mu üks hommikusi lemmiktegevusi suure piimakohvi kõrvale on nautida internetis kauneid pilte nii interjööridest, maastikutest, toidust, inimestest ning see annab kogu päevale hea inspireeriva stardi. Selliste visuaalsete naudingutega on võimalik tõsta enda energeetilist vibratsiooni ehk lühidalt öeldes ka kõige pimedamal hommikul on võimalik leida üles enda sisemine päike ja olla terve päeva mõnusas meeleolus.

Tunnistan, et ka minul on päevi kui ei oska ennast riietada ja isegi pärast mitu korda riideid vahetades tunnen end kuidagi "valesti". Olen tähele pannud, et suvel on selliseid hetki oluliselt vähem kui talvel. Huvitav, millest see tuleb? Kas ilusa ilmaga on lihtsam isegi end riietada, sest meie energia on kõrgem? Või on lihtsalt vähem riideid kergem valida? Muidugi aitab kaasa ka parem jume ja suvisest liikumisest ning kergemast toidust tulenev rohkem trimmis olek ning seeläbi ka parem läbisaamine "iseendaga".

"Ja mis see kõik stiili puutub?" - võib mu armas lugeja nüüd õigustatult küsida. Olen veendunud, et meie elu on tervik, kus väline on otsene sisemise peegeldus. Oma väliseid muutusi hakkame tegema just kas elu keerulistel hetketel või siis kui soovime elus edasi liikuda. Üks esimesi asju, mida soovitakse muuta (eriti naiste puhul), on just enda väline imidž. Kindlasti olete märganud, et mingitel eluperioodidel soovite kanda ühte või teist värvi esemeid rohkem. Mul on küll olnud punase-. musta-, beežiperiood, praegu on kirju ja värviline ning tumedad esemed üldse ei tõmba (täitsa jama, sest mul neid hästi palju :)). Samuti muutuvad lõiked: vahel on mõnus olla voolavates, vahel satsilistes ja vahel lakoonilistes esemetes. See on hästi loomulik, sest elu muutubki pidevalt ja tark on selle muutusega kaasa minna, mitte vastu võidelda.

Mida siis tänasest jutust kõrva taha panna? Oluline on osata märgata, millist välist kesta te just praeguses elu perioodis vajate end toetama ning teha valikuid lähtuvalt sellest, mitte viimase moeseeria soovituste järgi (mis on iseenesest samuti ok, kui see on just see, mis on ka teie soov).

Märgake enda vajadusi ning viige need ellu!

Pilt siit.

Kust saada inspiratsiooni?

Rõivaste valimisel ja kokkusobitamisel on inspiratsioon sama oluline nagu see on muude loominguliste tegevuste tegemisel ning riietumine on kindlasti loominguline tegevus. Ilmselt on igalühel oma allikas, kust loominguks ammutada lisa ja nagu ikka, siis kõik ei sobi kõigile. Minu soovitused on subjektiivsed ja ei pretendeeri absoluutsele tõele ning igaüks leidku ikka endale sobivad variandid. Parim viis endale sobiv leida aga on katsetada ning niimoodi välistada ebasobiv.

Õnneks on meil kasutada selline tohutu allikas nagu internet, kus nii viimased moetrendid kui ka muu riietumisse puutuv on mõne näpuliigutuse kaugusel. Nii huvitav kui see ka pole, siis nt konkreetselt moeshowdest olen ma saanud üldse kõige vähem inspiratsiooni. Arvestades vaadatud piltide kogust, siis tulemus on nõrk. Netis on paremad kohad pigem netipoed ja moeblogid ning moeshowde puhul hoopis publik, kes seal käib. Loomulikult on showde osas alati erandeid.

Minu jaoks parimad kohad aga on kauplused uute kollektsioonidega, kus on võimalik reaalselt selga proovida uusi lõikeid, vaadata värvisobivust jne. See on väga kasulik nendele, kes lasevad omale rõivaid õmmelda või teevad ise. Proovides ühte või teist lõiget, saab enne uue eseme valmimist teada, kas üks või teine tegumood sobib ning hilisem pettumus jääb ära. Samuti olen ma saanud oma parimad ostud just siis kui ma lähen kauplusse ilma igasuguse ostusoovita. Ilmselt see ongi põhjus, miks me reisidelt nii mõnusaid oste sooritame. Loomingulisus ja inspiratsioon tekib lõõgastunud olekus (see on seotud meie ajulainetega).

Lisaks on veel ajakirjad. Paraku ma nendin, et Eesti ajakirjade moeseeriad on suht inspiratsioonivaesed, isegi spetsiaalselt moele suunatud väljaanne, kuid loomulikult on teil, kallid lugejad, õigus olla teisel arvamusel. Sellegipoolest on kvaliteetse pildimaterjali vaatamine päris  hea "trenn": arendab meie esteetilist pilku ja analüüsivõimet ning ilusate piltide nautimisega on võimalik endale kiirelt tekitada hea meeleolu (peaasi, et ei võrdle modelle iseendaga, sest muidu loote hoopis kannatusi). Mõnusaid ideid saab ka filmidest ja seriaalidest.

Oma rõivaste kombineerimiseks aga avaldan ma nüüd ühe "saladuse", mis räägib mu enda varasemate korda nõudvate soovituste vastu. Loomingu puhul on kaos hoopis olulisem, sest sellest tekibki uus kord. Kord lihtsustab elu, kuid pärsib loomingulisust. Nimelt on aeg ajalt kasulik hoopis tekitada kodus riiete, ehete ja aksessuaaride kuhjasid, kus esemed omavahel ise segunevad. Ärge pange mõnda aega riideid kappi tagasi, vaid jätke kuhja vedelema ning nii võib saada uusi suurepäraseid kooslusi, mille peale ise kohe ei tulnudki. Kasulik on need kombinatsioonid kas üles kirjutada või pildistada, et inspiratsioonivaesel hetkel käiku lasta. Samuti on mõistlik uusi esemeid poes ostes kujutada neid ette ühe või teise esemega juba oma olemasolevates varudes. See on päris hea trenn meie kujutlusvõimele.

Julget katsetamist ja käige ringi lahtiste silmadega ning te märkate igal pool inspiratsiooni!

Pilt siit.

Järgmine samm

 Järgmine samm võib olla päris raske (eelkõige emotsinaalselt), kuid väga vajalik. Kui leida endas jõudu see läbi teha, võib elu võtta aga hoopis rõõmsamad noodid. Nimelt on vaja lõpuks sõbraks saada oma kalli kehaga. Jah, ka sellest olen ma varem kirjutanud, kuid head asjad väärivad alati ülerääkimist ja võimalik, et kõik ei viitsi blogi tervikuna lugeda.

Olles ka ise piisavalt meedia, ühiskonna ning kaasinimeste poolt ülevõetud keha kohta käivate vääruskumuste pärast põdenud, tean, et kehaga sõbraks saamine võib võtta aega ja hea on teha seda protsessi mitu korda.

Leia endale sobiv rahulik aeg üksi olles ja mine peegli ette, riieta end lahti ning vaata oma keha armastava pilguga. Täna oma erinevaid kehaosasid, et nad on olemas ja aitavad kogeda elu. See ei loe, et me kõht või reied ei vasta mingile müstilisele iluideaalile, kuid need on meie ja mitte kellegi teise kasutada just siin ja praegu. Tänu oma kõhule me suudame seedida toitu ja lapsi kanda. Ning reied - me ju ei saa elus edasi kulgeda kui meil neid poleks. Vahest on lihtsam alustada mõnest kehaosast, mida on "lihtsam" armastada. Usun, et igal ühel on ka selline (kael, silmad, varbad) ja siis edasi liikuda nende poole, mis on olnud põlu all ja mida on vahest isegi halbade sõnadega "kostitatud".

Miks on sellise protsessi läbi tegemine nii oluline? Asi on väga lihtne - kui me enda kehasse hästi ja armastavalt ei suhtu, siis võime selga panna mida iganes, kuid ükski riietusese ei varja meie sisemist ebakindlust. Riided aga on lihtsalt lisavõimalus suhtuda iseendasse armastavalt ja austavalt.

Ja nautige kaunist kevadet, sest kohe pidavat saabuma esimesed soojad ilmad!

Palju õnne ........ Anu!

Ülehomme on juubel ühel mu Eesti "lemmiknaisel" Anu Saagimil ja arvasin, et on just õige hetk teha temast väike sissekanne. Kui ma päris ausalt tunnistan, siis tema riietumisstiil mu isiklik maitse-eelistus ei ole (mh - liiga julge? liiga "palju"?, aga ta ongi julge ja teda ongi "palju"), kuid see ei loe üldse, sest ta on lihtsalt võrratu ja minu meelest vajab Eesti just selliseid julgeid ning ägedaid naisi, kes väheke raputavad meie kalli kodumaa veidi tuimi inimesi.

Anu on naine, kes julgeb ehedalt olla tema ise ja teades, kui raske seda tegelikult on teha, siis eesti keeli öeldes: müts maha. Lisaks on ta kuidagi aastatega järest "inimlikum" oma esinemistega. Anu võib meile meeldida või mitte (kui ei meeldi, tasub mõelda, et miks? millisele valusale emotsioonile ta vajutab?) - vaevalt, et ta kedagi ükskõikseks jätab- , aga tema puhul ongi muljetavaldav just see julgus elada elu vastavalt enda nägemusele kartmata "mis elevant arvab". Loomulikult on ta teinud oma elus hulga tobedusi, kuid julgus eksida teeb inimese tugevaks ja juhib ka õnnestumistele. Vähemalt ei piilu ta kardina vahelt elu, vaid elab täiel rinnal ning surmahetkel pole vaja kahetseda tegemata lollusi.

Kuigi Anu alles hiljuti viskas meedias killu, et tema juba väärikalt vananeda ei kavatse, siis mõnes mõttes ta just seda teeb.  Väärikas vananemine ei tähenda põlvini ontlikku kostüümi ja kudumisvardaid, vaid enda vanuse aktsepteerimist ja küpsemist ehk sisemise tarkuse tekkimist. Täna olid netis ka tema eluga toimetuleku nipid ja ma kiidan kõik heaks. Kui me ainult suudaksime neid iga päev järgida. Eriti meeldib mulle nr 8 - innustu. Juba ammu on erinevad uuringud tõestanud, et inimene, kes järjepidevalt õpib ja uurib uusi asju, on kuni surmani terve mõistuse ja noorusliku olekuga.

Igatahes on vaieldamatult tegu stiilse naisega, kes teab oma väärtust ja kelle elu moto tundub olevat "las koerad hauguvad, karavan läheb ikka edasi".

Mõned pildid veel sellest heas mõttes "hullust" naisest:

Veel kord: Palju õnne Anu ja too ikka elevust meie ellu!

Julgege ka teie, kallid lugejad, olla võimalikult ehedad (vahest mitte nii "metsikul" moel :)), sest kõigi meie ehedus on erinev ja rikastab maailma!

Millest siiski alustada?

Kuskilt on jäänud meelde lause: "Jumala esimene seadus on kord". Võite soovi korral sõna Jumal asendada sõnaga Elu, Universum või mis iganes, kuid see ei muuda lause sisu. Kord lihtsustab meie elu, andes juurde kõige väärtuslikumat vara - aega: pidevalt kadunud asjade otsimise asemel võib hoopis raamatut lugeda, tantsida või lastega tegeleda. Niiet kui soovite muuta oma riietumist (või üldse elu) tuleb kõigepealt reaalsusele silma vaadata (väga ebamugav ja ka ma ise vahel üldse ei soovi), tunnistada endale tegelikku olukorda ja kui see erineb soovitust, siis hakata liikuma sinnapoole, mida tegelikult soovite. Kuidas oma riidekapis või garderoobis luua süsteemi ja korda olen varem pikemalt kirjutanud ja siin eraldi enam ei peatuks. Veel üks sissekanne samal teemal. See on alustamiseks hea koht, sest kui asjad on sassis, mööda kodu laiali, siis on riietumine vaevaline ja väheinspireeriv. Kuid sellises kohas oleks riietumine juba  puhas rõõm:

Tegelikult pole nii palju esemeid aga üldse vaja ja järgmine samm on maha istuda ning kaardistada enda elu oma tegelike vajadustega. Ka sellest olen varem kirjutanud (pole midagi uut siin päikese all), kuid mugavuse huvides annan uue vihje. Jah, see kõik nõuab algul aega ning keskendumist, kuid annab hiljem kuhjaga tagasi pakkudes rõõmu teadlikust riietumisest.

Nii, paari päeva pärast jätkan järgmiste sammude tegemiseks nõuannete kirjutamisega. Olge siis vaprad kui soovite ennast muuta.

Julget muutumise alustamist!