Vastandite veetlus

Üks mõnus stilistiline soovitus, mis annab toredaid tulemusi nii riietumisel kui kodusisustamisel või miks ka mitte - kasvõi aiakujundusel, on esmapilgul vahest sobimatute materjalide  ning uute ja vanade esemete omavaheline sidumine. Robustne glamuuriga, siid teksa ja villasega, kummikud pitskleidiga, moderne sisustuselement vanas interjööris või vastupidi, pärlid teksadega, villane kampsun või nahkjakk piduliku kleidiga, vintage moehittidega, romantiline seelik meestesärgiga - valik ja mängumaa on lõputu. Nt see tüdruk tundub seda mängu hästi oskavat:

Vastandite miksimine loob neid mõnusaid nüansse, mida me nii armastame, kuid paraku paljud hästi ei söanda, sest piir hea maitse ja ülevõlli keeramise vahel on õhkõrn. Saladus on kasutada ühte vastandit võimalikult napilt: ühest detailist piisab, et i-le täpp panna. Samas on sellise mängimisega väga kerge luua isikupära ja anda "elu" nii riietusse kui interjööri. Kui te vaatate kasvõi viimase aja eestimaiseid sisutuskonkursse, siis võidukad on just need kodud, kus on väga julgelt miksitud erinevaid stiile ja materjale.  Väike näide (sedakorda küll mitte Eestist):

Mu üks lemmikblogija, kelle kauneid pilt armastan nautida, tegi just sellise ekelektikanäitena  hea pildirea ühest Madridi kodust.

Nii riietumine kui sisustamine on tegelikult mõnus mäng, kus julgus ja väike vimka annab palju juurde. Muidugi on alati hea teha endale selgeks põhitõed jm baasteadmised, siis saab kõiki reegleid rikkuda ja tehagi seda teadlikult ning naudinguga. Inspiratsiooniallikatena on erinevad streetstyleblogid väga põnevad. Pilte on küll tore vaadata, kuid seejärel katsetage ka enda peal vastandite võimalusi ja võite avastada superkooslusi.

Pildid siit, siit ja siit.

Põnevat uut nädalat ja tundke elust rõõmu!

Proovige uusi asju

Olles praeguseks juba mõnda aega tegutsenud riietumisnõustajana, olen aru saanud, mis on minu kui konsultandi üks põhiülesanne. Nimelt suunata ja julgustada inimesi proovima erinevaid asju: uusi lõikeid, erinevaid värve ja nende kombinatsioone, täiesti tesitmoodi ehteid ja varemproovimata jalanõusid.

Meil on kinnistunud hästi konkreetsed harjumused ning valikud enda riietumisel ja päris keeruline on teha selgeks, et hoopis mõni muu lõige, seelikupikkus, värv, muster või kingakuju võib anda positiivse tulemuse. Ma olen näinud tervet rida umbusklikke nägusid kui ma soovitan mõnda varasemast kardinaalselt erinevat seeliku- või püksilõiget. Tihti tuleb kogu oma veenmisoskus kokkuvõtta, et neid esemeid inimesele selga saada. "See on kõigest seelik, üldse ei hammusta, igati turvaline ja võib kohe seljast ära võtta kui üldse ei meeldi ning igaveseks unustada. Samas saab tead, et see kindlasti ei meeldi, mitte lihtalt proovimata oletada." Jne, jne.

Siit ka mu tänase sissekande põhisoovitus: võtke julgus kokku ja minge pange jalga mõni ultramoderne püksipaar või proovige seelikut, mis lõikelt erineb täiesti varasematest. Te võite üllatuda ja näha, kuidas lihtsalt arvamus erineb tegelikkusest. No ja kui üldse ei sobi, siis ka seda saab teada, mitte oletada ning edaspidi sellist lõiget/mustrit/värvitooni vältida ja kaotasid oma elust ehk 5 minutit antud teadmise omandamiseks, kuid äkki on just midagi taolist see "õige".

Mina nt lasin täna Viru keskuse aatriumis L'Oreali tüdrukutel küüned ära lakkida - ülejäänud pärlmutterhallid ja sõrmusesõrme omad erkoranžid. Sobis mu oranži koti ja halli jaki ning pükstega. Nad on seal veel 2 nädalat, saab veel minna katseid tegema :).

Maailmas on nii palju asju, mida kogeda ja proovida ning kunagi ei tea, kuhu just järgmine "jaa" ütlemine meid viia võib.

Naeratage, see on kauneim ehe ning tänase ilmaga ka väga lihtne!

Pilt siit.

Elukvaliteet vs elustandart

Kaunist maikuu algust kõigile lugejatele!

Mis on minu jaoks stiil riietumise puhul (aga miks mitte ka kõige muu puhul nagu söömine, enesearendamine, muusika, elupaiga eelistuse valik jne)? Eelkõige  on stiil iseenda eheduse väljendusvahend ning ka see kui palju me julgeme olla "mina ise", mitte võta teiste (ühiskond, sõbrad, vanemad) poolt välja pakutud elustandartit. Mu lemmikinimene Fred Jüssi on öelnud: "Minu meelest ei tee paljud inimesed vahet elustandadi ja elukvaliteedi vahel." . Standart on meile nö ette öeldud moe ja trendide poolt, elukvaliteet aga individuaalsete eelistuste kogum ning need võivad kardinaalselt erineda.

Trikk on selle, et kui me julgeme eirata standardmudeleid, teha isiklikke valikuid ning seda ka väljendada, siis võib ühel päeval selguda, et just meie oma valikutega oleme hoopis "mood" ning teised hakkavad meid jäljendama. Nii on juhtunud paljude erinevate elukutsete "staaridega" ning seda loomulikult eriti palju just riietumisalal. Muidugi meenub kohe Coco Chanel oma lakoonilisuse ja lihtsusega üldise ülepaisutuse taustal või jälle Christian Dior vastupidi ülima luksuslikkusega üldise kokkuhoiupoliitika keskel, jne, jne. Kõik need inimesed ajasid enda rida ning ei hoolinud kritiseerijatest.

Kuidas jõuda enda tegelike soovideni ja "mina"-ni, siis olen varem selle üle mõtisklenud siin  ning siin. 

Kui soovid aga osaleda ühes õpitoas, kus on võimalik kõigepealt mõnusas seltskonnas hästi aega veeta ja lisaks saada õpetusi ning nõuandeid enda personaalse riietumisstiilini jõudmiseks, siis olete oodatud 8. mail kell 17.30 käsitöösalongi "Teeme Teistmoodi" Tulika 19, Tallinn. Lähemalt võib lugeda selle ürituse kohta nende blogist. Lisaks on neil Facebookis käimas ka väike jagamismäng.

Naisteportaalis Naine24 oli päris tore artikkel kunagise kultusajakirja Siluett peatoimetaja Ell-Maaja Randkülaga, kes veel pole jõudnud seda lugeda, siis soovitan. Veidi vanematele lugejatele päris tore nostalgiline meenutus, nooremale põlvkonnale aga väike osa meie lähiajaloost ja emade-vanaemade elust.

Varsti teen ühe sissekande kõigile koolilõpetajatele, seniks aga nautige kevadilmu (kuigi need on veidi jahedad, aga mis siis)!

Illustreeriv pilt siit.  (Huh, kas teate, mis on blogimise juures kõige keerulisem? Sobiva pildi leidmine :), see võtab mul alati vähemalt 2x kauem aega kui kirjutamine.)

Lähme kangapoodi....

Käesolev kirjatükk on pühendatud kõigile, kes kas ise õmblevad või käivad õmbleja juures. Olles juba päris kaua endale ise rõivaid valmistanud (ca 20 aastat kindlasti, kuigi oma esimest "disaini" mäletan juba 5 aastaselt kui nõudsin emalt väga konkreetset kleiti ja mille ma siis ka sain), olen jätkuvalt ja jätkuvalt langenud kanga ostmise "lõksu". 

Mida see tähendab? Nimelt minna kangakauplusse, näha seal üliahvatlevat kangast ja see siis lihtsalt ära osta ilma konkreetse nägemuse ning vajaduseta. See on nn väljast sissepoole enda riietamine ja pahatihti eriti tulemusi ei anna. Tulemuseks on tavaliselt kas kasutu kangatükk kodus, millest midagi teha ei oska (mul on neid terve kuhi ja ma näen, kuidas endale rõivaid valmistavad isikud juba pead noogutavad), hunnik süütunnet asjata kasutatud raha pärast (ma olen ikka päris korralikke summasid sel viisil "tuulde lasnud" ning kasutamata kangad vaatavad mind süüdlaslikult) ja isegi kui sellest  midagi teha, siis valminud ese ei ole lõpuks päris "see". 

Kuidas siis on targem käituda? Eelkõige välja mõelda, mida te enda seljas näha soovite ja siis minna kauplusse - tulemus on ikka hoopis midagi muud. Sellisel juhul on mul õnnestumisprotsent 99 (alati võib midagi ju ka vähe nihu minna). Pealegi on kangakauplusest koju tulles kuidagi väga lihtne soovitud ese kohe valmis teha, mitte jätta kangajupp vedelema. On muidugi alati võimalus, et ka kangast algav idee õnnestub, kuid sellisel juhul on parem võtta veidi aega (ei osta seda teie eest keegi ära  mõne tunni või ühe päevaga ja kui nii juhtub, siis polnud vajagi), rahulikult mõelda välja tegumood ning siis tagasi poodi minna. Inimestel, kes lasevad endale õmmelda, on hea võimalusel ka tegija kaasa võtta, kes oskab juba hinnata vajalikku kogust ning materjali sobivust. See on nn seest väljaspoole asjade valmistamine ja alati tulemuslikum. 

Selline teguviis on vahest veidi rohkem aega nõudev (sobivat kangast lihtsalt ei pruugi kohe olla), kuid valminud ese on seda väärt ja rõõm on kindlasti suurem. Tegelikult kehtib see soovitus laiemalt ostmise kohta, kuid ma tean kui kerge on kaotada pea kangapoes (mh, ka lõngapoes :)).

Varem olen kirjutanud sellest, mida pidada materjali valikul silmas, siin.

Mõnusat nädalavahetust, rõõmu isetegemisest ja tarka ostlemist!

Illustreeriv pilt

Väike filosoofiline mõtisklus elu, ilu ja riietuse teemal

Oma kahtlushetketel, et miks ma tegelen millegi nii kergekaalulisega ja välisega nagu riietumine (see on ka üks peamisi põhjusi, miks see blogi oli vahepeal koomas), leian jõudu oma kahelt suurelt eeskujult. Üks on meie enda Fred Jüssi - kelle kuulamine muudab mind iga kord paremaks inimeseks - ja temalt olen kuulnud sellist lauset ilu kohta: "Ilu loob inimest." Riietumine on lihtsalt üks võimalus nii enda kui teiste maailma luua esteetiliselt nauditavamaks. Teine mu suur vaimne õpetaja Osho on öelnud, et inimene, kes ei oska näha ilu, ei oska ka armastada. Olla parem armastaja (seda laiemalt kui lihtsalt naise-mehe vaheline suhe), on üks elu suurimaid väljakutseid. Enda kaunimaks tegemine on üks võimalus austada ja armastada ennast ning kui inimesel on endaga hea suhe, siis on tal see ka teda ümbritseva maailmaga, sest meie suhe maailmaga on just nii hea kui see on meil iseendaga. Lisaks ütleb Hiina tarkus: "Elus pole ükski asi tähtsusetu" ning iidsed elamisõpetused nagu jooga, taoism, budism või sufism on kõik rääkinud ka riietumise olulisusest. Rõhk on küll puhtusel ja üldisel korralikusel, kuid ka värvide mõjul nii meie tervisele kui meeleolule.

Mu üks hommikusi lemmiktegevusi suure piimakohvi kõrvale on nautida internetis kauneid pilte nii interjööridest, maastikutest, toidust, inimestest ning see annab kogu päevale hea inspireeriva stardi. Selliste visuaalsete naudingutega on võimalik tõsta enda energeetilist vibratsiooni ehk lühidalt öeldes ka kõige pimedamal hommikul on võimalik leida üles enda sisemine päike ja olla terve päeva mõnusas meeleolus.

Tunnistan, et ka minul on päevi kui ei oska ennast riietada ja isegi pärast mitu korda riideid vahetades tunnen end kuidagi "valesti". Olen tähele pannud, et suvel on selliseid hetki oluliselt vähem kui talvel. Huvitav, millest see tuleb? Kas ilusa ilmaga on lihtsam isegi end riietada, sest meie energia on kõrgem? Või on lihtsalt vähem riideid kergem valida? Muidugi aitab kaasa ka parem jume ja suvisest liikumisest ning kergemast toidust tulenev rohkem trimmis olek ning seeläbi ka parem läbisaamine "iseendaga".

"Ja mis see kõik stiili puutub?" - võib mu armas lugeja nüüd õigustatult küsida. Olen veendunud, et meie elu on tervik, kus väline on otsene sisemise peegeldus. Oma väliseid muutusi hakkame tegema just kas elu keerulistel hetketel või siis kui soovime elus edasi liikuda. Üks esimesi asju, mida soovitakse muuta (eriti naiste puhul), on just enda väline imidž. Kindlasti olete märganud, et mingitel eluperioodidel soovite kanda ühte või teist värvi esemeid rohkem. Mul on küll olnud punase-. musta-, beežiperiood, praegu on kirju ja värviline ning tumedad esemed üldse ei tõmba (täitsa jama, sest mul neid hästi palju :)). Samuti muutuvad lõiked: vahel on mõnus olla voolavates, vahel satsilistes ja vahel lakoonilistes esemetes. See on hästi loomulik, sest elu muutubki pidevalt ja tark on selle muutusega kaasa minna, mitte vastu võidelda.

Mida siis tänasest jutust kõrva taha panna? Oluline on osata märgata, millist välist kesta te just praeguses elu perioodis vajate end toetama ning teha valikuid lähtuvalt sellest, mitte viimase moeseeria soovituste järgi (mis on iseenesest samuti ok, kui see on just see, mis on ka teie soov).

Märgake enda vajadusi ning viige need ellu!

Pilt siit.