Kevadised tuuled rõivakauplustes

Vähemalt Tallinnas on täna täiesti korralik varakevadine ilm koos veevulina, soojendava päikese ja linnusäutsuga hoolimata sellest, et kalender näitab siiski alles veebruari viimaseid päevi. Igatahes tundus igati sobiv päev teha väike uudistamistuur tutvumaks  uue kevad-suvise rõivavalikuga meie paaris suuremas kaubamajas. Asjaolu, mis mind jätkuvalt imestama paneb, on veebruaris müügile ilmuvad linased käisteta kleidid, pikk voogav siid nii seeliku kui kleidi näol, plätud jmt kesksuvevarustusse igati sobiv kraam, kuid meie kliimas on ainult kliimapagulased sellise valiku praegused potensiaalsed ostjad. Või mõni eriti ettenägelik ja planeeriv inimene. Või lihtsalt emotsionaalne ostja. Mingil põhjusel ei arvestata kaubanduses meie kliimaga, kus on tihti kuni juunikuuni vaja siiski soojemat nö üleminekurõivastust. Ok, ma saan aru Kesk- ja Lõuna-Euroopa tootjatest, kus talv on nagu meie kevad (vahel isegi nagu suvi) ning nad ei hakka siiakanti spetsiaalselt kollektsiooni tegema, aga miks lähevad sellega kaasa ka kohalikud tootjad?

Niiet, kallid daamid, südasuvise varustuse saab juba täiesti kätte (kuigi kui mõelda eelmise suve peale, siis kui palju seda vaja just on?), aga hätta võib jääda nt korraliku kevadmantli leidmisega. Või mõne soojema trikotaažkleidi-tuunika soetamisega.

Mis siis trendidest silma torkas? Iseenesest suhteliselt mõistlik ja kantav valik, kuid suuri muutusi nüüd küll midagi eriti polnud. Ruulis täiega meremehestiil ja väga palju tumesinise erinevaid kombinatsioone, väike vanaemade noorusest pärit muster pluusidel ja kleitidel, värvilised kingad. Värvidest rohelist, oranži ja punase vahelist tooni (mida päevitamata ihul on küll keeruline ette kujutada), tavalist kirgast sinist, mererohelist, kollast ja fuksiat. Seda viimast mahedamana kui varasemad aastad on pakkunud. 

Silma torkasid erinevad chanel-stiilis jakid, millistel on palju kandmisvõimalusi. Saab kasutada nii vabal ajal, tööl kui ka pidulikumal üritusel ja olenevalt materjalist, kasvõi aastaringi. Stiilinäited: 

Sellise jaki endale soetamine on küll hea ost, sest kasutusala ja -aeg on päris pikk.

Hea küll, varsti tüütavad meid selle kevad ja suvemoe ülevaadetega nagunii kõik ajakirjad, naistele suunatud laupäevahommikused telesaated jmt kohad, niiet ma lõpetan tänaseks. Kuigi järgmise nädala ilmateade lubas külma naasmist, siis hetkel tõmmake kummikud jalga, pange päikseprillid ette ja nautige esimest lubavat kevadsooja!

Kõike kaunist!

Kas riietumisel on üldse reegleid?

Mida rohkem tegeleda riietumisküsimustega, seda rohkem mulle tundub, et pole olemas kõigile sobivaid universaalseid nn riietumissoovitusi ja -esemeid. Jah, on tõesti klassikalised nn reeglid nagu jälgi oma kehakuju tuues esile tugevamad pooled ning neutraliseerides vähem tugevaid või et iga naise garderoobis peaksid olema need ja need esemed. Aga tegelikkus on see, et ükski reegel tegelikus elus kas ei kehti või tekitab kahtlusi, kas ikka on nii või võiks ka teisiti. Mis puutub nt nn garderoobi alustaladesse, millest ma olen varem kirjutanud, siis need võivad olla sellised, kuid tean naisi, kes saavad ideaalselt hakkama ilma ühegi esemeta sellest nimekirjast. Ausalt öeldes pole ka endal kõiki neid esemeid ja osasid nagu nt pliiatsseelik, ei mäletagi, millal sai selga pandud. 

Tegelikkus on ikkagi see, et kõik sõltub pigem elustiilist (kas linnas või maal, kodune või kontoris, millist tööd üldse tehakse jne) ning need nn garderoobi alustalad tuleks ikkagi igal inimesel endal leida vastavalt oma individuaalsusele. Nüüd muidugi kerkib õigustatud küsimus, et milleks üldse kõik sellised soovitused kui neid pole mõtet jälgida. Olen aru saanud, et elus on üks hea  reegel, millest lähtuda erinevates valdkondades - nimelt õppida kõigepealt selgeks klassika (see kehtib nii kirjanduses, arhitektuuris, söögikunstis, lilleseades, aianduses, IT-s või ükskõik milles) ja kui see on omandatud, siis on võimalik hakata reegleid rikkuma või kujundada enda personaalne stiil. Minnes kasvõi õppima ükskõik millist eriala, alustatakse kõigepealt koolitust klassikutest (nt maalitudengid käivad mööda muuseume maalimas tuntud kunstnike maale), et omandada nn baas ja sellelt siis edasi liikuda. 

Tänase jutu mõte on, et riietumisel võib vabalt rikkuda kõiki reegleid, kuid et teha seda stiilselt, tuleks omandada teatud baasreeglid ja siis on juba lihtne kujundada isiklik personaalsus.

Julget katsetamist!

Keha kui elamise instrument

Ikka ja jälle olen ma, kallid lugejad, sunnitud pöörduma tagasi ühe teema juurde - nimelt enda keha aktsepteerimine siin ja praegu just sellisena nagu see on. Enda kehaga sõbraks saamine on enesekindluse baas ja ilma selleta võib riietuda tippmoemaja superloomingusse ja ikka end halvasti tunda.

Pole olemas "valet" keha, kuigi meid tahetakse erinevate ilu- ja naisteajakirjade ning meedia poolt laiemalt (reklaamid jmt) seda uskuma panna ning paraku on see isegi paljudel juhtudel edukalt õnnestunud. See on äri - muidu ju puuduks suur enamik ilu-, kosmeetika- ja sporditööstusest (julgen viimase kohta öelda "tööstus"), hõlmates erinevaid ilulõikusi (rasvaimu, rinnaimplantaadid, näo korrigeerivad lõikused jne), dieedipreparaate, spordisaale jne jne. Ma ei taha praegu väita, et see kõik on vale ja hoidke eemale. Üldsegi mitte, igal asjal on oma koht siin ilmas ja toetavate teguritena on ka kõik see vajalik ning  mina ei taotle ühegi sellise tegevuse lõpetamist. Probleem tekib kui täiesti kenad naised hakkavad kogu selle ajupesu taustal end nägema kuidagi puudulikena ja selline väärpilt on paraku kerge tekkima ning ma kohtan taolist vääruskumust päevast päeva. Ilmselt võivad enamik sama kinnitada.

Minu tänane soovitus ei ole nii radikaalne, et ma sunniksin teid kohe enda keha armastama  hakata kui see tundub esialgu võimatu eneseületusena. Alustage millesti lihtsamast - tänulikkusest. Katsuge enda keha tänada, et teil on võimalik nautida soojendavat ja energiseerivat päikesepaistet, kuulda muusikat, kõndida ja tantsida, tunda erinevaid maitsenaudinguid, seksida, näha lilleõisi või oma lapse naeratust, tunda siidi puudutust oma nahal. Kõike seda poleks võimalik kogeda ilma kehata. Hommikul kui olete dušši all, on mõnus tunnetada vett voolamas üle oma keha ja siis on paras hetk öelda ka paar tänusõna enda kehale. Keha on elamise vahend ja väärib tunnustust. Ilma kehata poleks elu, vähemalt mitte sellisel kujul.

Ühel ilusal päeval aga avastate enda üllatuseks, et järjest raskem on süüa toitu, mis ei anna energiat ja vajalikke toitaineid, lihtsalt vedeleda õhtute viisi arvuti ja teleka ees, tekib soov hoopis minna liikuma ja värsket õhku hingama, alkoholi joomine igal nädalavahetusel on ununenud ning unerežiim iseeensest muutunud optimaalseks. Miks see juhtub? Sest kuidas sa enda sõbrale teadlikult halba teed ja enda elamisvahendit žaboteerid. Muutused tulevad iseenesest ning ilma igasuguse liigse pingutuse ja higistamiseta. Lisaks märkate, et pole öelnud mõttes ühtegi negatiivset hinnangut enda kohta ja kuidagi on hakanud tervis paranema ning üleüldine energiatase tõusnud. Hmm, ja mis kõige huvitavam - ka riided sobivad ja on hakanud kenasti istuma ning nn "õigeid" riideid on kerge leida. Lisaks tundub maailm üldse parem koht elamiseks.

Olge tänulikud!

Pilt. 

Kuidas muuta enda välimust kõige lihtsamalt

Kui mul oleks vaja kunagi mingil põhjusel anda intervjuu ja minult juhtuks intervjueerija küsima, mis on  üks nõuanne Eesti naistele, siis laias laastus on vastus ühene. Nimelt kandke rohkem ja oskuslikumalt lisandeid. Vähene ja oskamatu aksessuaaride kandmine on eestlannade ühine nimetaja.

Riided iseenesest ei tee stiili ega loo personaalsust. Need lihtsalt on. Elama ja isikupäraseks aga teeb inimese erinevad lisandid. Pealegi on nii lihtne paari väikse asjaga teha sellest samast riietuskomplektist uus look - pidulikust argine, sportlikust šikk jne. Oskuslik lisandite kandmine teeb kõige lihtsamast komplektist hetkega elegantse või hoopis vastupidi. Lisandid on ka prantslannade kui üldtunnustatud stiilietalonide kindel trump.

Vööd, kotid, jalatsid, ehted, peakatted ja sallid on need, mis tihti just esimesena tõmbavad tähelepanu ning räägivad kandja kohta kõige rohkem. Eriti kui oled mõne alternatiivse stiili kandja, aga nt korralik kontoririietus seda just ei soosi, siis aksessuaaridega saab oma lemmikstiilile ikkagi truuks jääda.

Lisanditega saab nö ühendada komplekti tervikuks ja nad panevad täpi "i" peale. Kui soovid kanda nt värvilisi kingi või kotti, on kaval sama värvi korrata kas kaelkees, kõrvarõngas või rätikus - see loob ühtse ning läbimõeldud välimuse. Reisimisel on erinevad lisandid aga täiesti asendamatud kui just ei soovita lisakilosid oma reisipagasisse.

Aksessuaare pole kunagi liiga palju ning samuti on tark neid omamoodi koguda. Vähemalt mu enda puhul on küll nii, et vahel ei kanna mõnda ehet tükka aega, aga siis võtan jälle kasutusse. Eheteid on väga lihtne ka ise teha vähimagi käsitööoskusega inimesel ning net on selleks lõputute võimaluste ja erinevate õpetuste inspiratsioonikoht. Löö aga Googleisse märksõna DIY ja erinevaid juhtnööre tuleb robinal. Ka second handid ning kirbukad on lisandite soetamiseks head kohad.

Lisanditest olen ka varem kirjutanud, kuid neile tuleb ilmselt oluliselt rohkem juhtida tähelepanu. Niiet olge julegamad ning loomingulisemad aksessuaaridega. Nipp on õppida, et vähem on rohkem ja kvaliteetsem lisand annab ka kiirmoeketitootele luksusliku viimistluse.

Mõnusat augustikuu jätku!

Pildi asukoht

Pika kleidi suvi

Räägitagu selle suve kohta mida iganes, aga mulle see igatahes meeldib: loodus lokkab täies roheluses juuli teisel poolel, saab südamerahuga teha kõiki tubaseid tegevusi ja kanda lõputult pikki kleite ning seelikuid. Mitte, et viimaseid ei saaks kanda kuuma ilmaga, kuid just sel suvel on mu lemmikesemed olnud pikad kleidid ja -seelikud ning ma pole neid kunagi varem nii palju kasutanud. Pealegi teavad targad naised rääkida, et naisenergiale pole midagi paremat kui pikk seelik ja mulle see teadmine igatahes sobib. Julgelt võib väita, et pikk seelik ei jäta sugugi ükskõikseks ka vastasugupoole esindajaid - fantaasiale on  piisavalt ruumi. 

Pika romantilise kleidi parim rahustaja on mõni mehelikum lisand nagu nt robustne nahkjakk (miks mitte täiesti motoratturi oma) või julgem konkreetse iseloomuga ehe - kas käevõru või kaelakee. Parimad jalavarjud on teadagi sandaletid või platvormtallaga kiilkingad. Pealegi on nii mugav panna selga pikka kleiti - hops! ja oled 2 minutiga riides, ei mingit mõtisklemist nagu seeliku või pükste puhul - mis tuleb üles ja ka jalasääred ei pea olema perfektsed. Täiesti ideaalne kehakate.

Materjalidest on head valikud nii trikotaaž, siid, linane kui batist. Soovitav on siiski naturaalne kangas kui vähegi võimalik, lihtsalt see on alati elegantsem kui tehiskangas ning loodetavasti ka veidi loodus- ja nahasõbralikum.

Seltskonnakaunitarid erinevates makskleitides:

Veel stiilinäiteid:

Niiet, kallid lugejad (eeldatavasti siiski naisterahvad) - pikk voogav kleit selga nii tänavale, aiapeole kui pidulikule üritusele ning nautige suve, ka seda vihmast ja jahedavõitu, sest selles on oma võlu!

Kõike kaunist!