Rääkides kallist ja odavast, peetakse eelkõige silmas hinda. Mingil põhjusel on paljude inimeste teadvusse kinnitunud arusaam, nagu ainus ostuargument on konkreetse eseme hind ostuhetkel ja endale ollakse varmad kehtestama konkreetseid piire. Kuid kui su unelmateese ületab selle nt 100 krooni võrra, kas jätad selle siis ostmata? Tean isiklikust kogemusest, et mõni tõeline unelmaese lihtsalt hinna pärast ostmata jätta on suurim tobedus. Olen ühte kleiti ja käekotti siiani taga nutnud, no ok, viimane polnud just hinna mõttes mingi odavtoode, kuid eest leida tühjus kui oled juba läinud poodi seda endale soetama ... Endalegi üllatuseks oli tükk aega tunne nagu oleks heast sõbrast ilma jäänud.
Hea küll, kui ma ei osta hinda, siis mida ma ostan? Eelkõige ostan ma toodet ja seejärel kandmiskordade arvu. Nimelt moodustab minu jaoks toote hinna hoopis hind jagatud potensiaalsete kandmiskordade arvuga. Ostan südamerahuga nt 3000 krooni maksvad suveplätud, kui tean, et ma tarbin neid 200 korda ja siis kujuneb ühe kandmiskorra hinnaks hoopis 15 krooni ning lisaks armastan igat neis veedetud minutit. Loomulikult on võimalik osta 200 kroonised plätud, kuid kui kannad neid ainult korra või paar, lisaks ei meeldi nad sulle tegelikult üldse (miks muidu nii vähe neid kannad?). Kumb nüüd on odavam ja kumb kallim?
Mis puutub ostmisse on mul veel kindel kriteerium – ma mõtlen, kas antud ese on väärt osa minu elust. Nimelt oleme selle eseme ostmiseks veetnud suure osa oma ajast tööl (tihti veel sellisel, mida me jälestame) ja kas see ese on väärt seda aega, mille ma olen röövinud olles tööl oma perelt, sõpradelt ja eelkõige iseendalt? Selline vaatenurk paneb asjad vägagi tihti õigesse perspektiivi.
Ma ei soosi nüüd ainult kalli hinnaklass toodete tarbimist, kuid enne kui järgmine kord kaupluses nö enam-vähem (sellise kaalumise juures alati pigem vähem) eseme juures ostumõtteid mõlgutad, võiksid mõelda, kui palju sa tegelikult seda eset tarbida kavatsed ja mitte teha ainult konkreetsest hinnast lähtuvat ostuotsust. Igaks juhuks hoiatan, et kõrge hind ei ole alati hea kvaliteedi garantii.
Investeerida on mõtet esemetesse, mida oled otsustanud kasutada kauem nagu baasriided, mantlid, teksad, klassikalised jalanõud ning kvaliteetkäekotte. Odavamast hinnaklassist soetada pigem nn hetke moetrende, mida soetad pigem värskenduseks ja oledki otsustanud kasutada ainult ühe hooaja – eriti kehtib see meie kliimas suveriiete ja -jalanõude kohta. Tänase seisuga tundub, et suvekleite väga vaja ei lähe :).
Mis puutub ostmisse on mul veel kindel kriteerium – ma mõtlen, kas antud ese on väärt osa minu elust. Nimelt oleme selle eseme ostmiseks veetnud suure osa oma ajast tööl (tihti veel sellisel, mida me jälestame) ja kas see ese on väärt seda aega, mille ma olen röövinud olles tööl oma perelt, sõpradelt ja eelkõige iseendalt? Selline vaatenurk paneb asjad vägagi tihti õigesse perspektiivi.
Ma ei soosi nüüd ainult kalli hinnaklass toodete tarbimist, kuid enne kui järgmine kord kaupluses nö enam-vähem (sellise kaalumise juures alati pigem vähem) eseme juures ostumõtteid mõlgutad, võiksid mõelda, kui palju sa tegelikult seda eset tarbida kavatsed ja mitte teha ainult konkreetsest hinnast lähtuvat ostuotsust. Igaks juhuks hoiatan, et kõrge hind ei ole alati hea kvaliteedi garantii.
Investeerida on mõtet esemetesse, mida oled otsustanud kasutada kauem nagu baasriided, mantlid, teksad, klassikalised jalanõud ning kvaliteetkäekotte. Odavamast hinnaklassist soetada pigem nn hetke moetrende, mida soetad pigem värskenduseks ja oledki otsustanud kasutada ainult ühe hooaja – eriti kehtib see meie kliimas suveriiete ja -jalanõude kohta. Tänase seisuga tundub, et suvekleite väga vaja ei lähe :).
Üks mõte veel – kui ma ostan kalli toote, siis olen juba suure tõenäosusega kasutanud sellises koguses raha, et mul ei jää enam midagi odava jama jaoks ja ilmselt reostan seega ka vähem loodust.
No comments:
Post a Comment